esmaspäev, 1. oktoober 2018

Zen ja lõhe

Anti kukkus peale calvadost ära unedemaale, mina vaatasin sõrmuste isanda triloogia II osa lõpuni ära. Panustasime korralikult ilmamuutmisse ning tulemus hommikul oli rabav. Ärkamise ajal 6.47 täiesti tuuletu.
 Päike oli tõusnud ning veele kerkis udu.  Kemmergustki avanes lummav vaade.


Hoolimata varasest päeva algusest , saime veele alles peale kohustuslikke oravaid ja hommikusööki , mis kõik võttis omajagu aega.
Esimene käik viis merele. Täitsa udune oli.




Paate jõele /merele jagus tänu ilusale ilmale omajagu. Kes trollis, kes tirgutas, meie jigitasime aga enamjaolt passisid kõik kõiki ,et kas tuleb ka midagi. No ei tulnud. Kohasenseil üks kilone lima käis küljes. Ahven ka aegajalt täristas aga mida ei olnud oli koha. Kui paadid üksteise järel loobusid ning lahkusid siis panustasime ka meie haugile jerkimise läbi. Laine oli minimaalne, vesi väga selge. Neli ankrupaika ja null reaktsiooni. Isegi pesulõkse ei näinud. Kaladele see ilus ilm igatahes peale ei lähe.
Otsustasime siis vaadata mida lood näitab ning samas lasime ka landid järele lohisema. Paadis on reelingu küljes nüüd Bt kõlar ,mis mängis Lootsi mediteerimismuusikaga playlisti. Jäin kordavalt roolis magama selle peale. Venitasime suure surmaga põõsa auguni ära siis ei suutnud enam unega võidelda. Ridvad kokku ja onni siestale.

Õhtupoolikul läksime ülesvoolu sondeerima. Diivani augu ääres näitas lood midagi , panime ankrusse ja asusime loopima. Ning siis see juhtus. Paadist ujus mööda see


Läksime lähemale, päris korralik konkslõug.


Üle 6 kilo kindlasti. Kajakad oli silmad välja nokkinud. Sellised kalad ujuvad siin jões.
Ei olnud väga uus lõhe aga loodetavasti sai oma kudeasjad enne surma tehtud.
Ainus kala ,kes oma olemasolust aegajalt läbi püügivahendi märku andis oli ahven


Tegime ka väikese tonkatamispausi ning paadist käis lühikese aja jooksul läbi paar latikalipsu, rõksud ja kaks särge. Seda valget prahti ikka on aga röövkalaga on lood kehvad. Isegi korralikku lima ei ole.
Anti tragis trollides ühe sibula tonkarakenduse üles. Oli risti üle jõe heitnud. Sibul harutas tükk aega , meie kannatlikult ootamas.

Homme peaks veelgi tuulevaiksem olema. Püüame õhtul mingi plaani moodi asja välja mõelda , kuidas päev ära sisustada. Sest vool on ikka maru nõrk(15 gr jigipea on igal pool paras) ja kala tõenäoliselt merest lisandumas ei ole. Ka haugide mittenärimine suudmes on väga imelik.


Kes hommikuti kalal käib see asjatult ei longi
taram taram taram tara, selleks hommik ongi
(Winnie Puhh)

Mehis

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar