teisipäev, 25. september 2018

Kalev , Mehis ja tugev tuul.

Meie iseloomud ühte paati ära ei mahu. Seega veele läksime kumbki oma paadiga. Kalev oli ammu jõel, kui mina ükskord liikuma sain. Põhjus Tema puhul mõistetav - ühe päeva võiks kalal ka olla. Õhtul lahkub, sest homme peab tööl olema. Olin ennast just esimesse ankrupaika ankurdanud ilusa maja ette, kui Kalev helistas ja küsis kas olen veel onnis - mina vastu olen jah .Tema ,et tal 2 kilone kastis ja mitu tükki on ära läinud. Et, kas saan talle kahva tuua , unustas maha. Pidin üles tunnistama ,et olen onnist üsna kaugel. Teel suurele jõele suhtlesin ka kolme soome paatkonnaga. Üks oli spetsialeerunud ahvenale, teine paat oli saanud ka paar koha ahvenate vahele hommikul. Kolmas ignoreeris mind ja suhtlus oli ainult ühepoolne. Kõik tundusid tõsised tegijad. Esialgu arvasin ,et tegu taas mingi kalastusvõistlusega. Aga vist ikka ei olnud. Paadid püsisid jõel õhtuni nagu meiegi.

Hülgasin Kalevi kõne peale ilusa maja esise ning suundusin ülesjõge linna poole. Arvasin ,et leian ta teise silla eest aga oli hoopis golfiväljakute kõrval jõe laias osas. Kala mis kastis oli ,oli ilus aga sohikala - tuli trollides. Ja seda juttu ,et kohad tal landi otsast ära kukkusid päeva lõpuks ma enam eriti usutavaks ei pidanud ju need ikka ahvenad olid.  sest ainus kala , mis seisvas jões natuke aktiivsem oli - oligi ahven.  Seega suunasin tähelepanu peale tulutut koha üritamist lõppeks kah sellele kalaliigile.


Kui kalda ääres maimud järjekordselt õhku paiskusid olin kindel ,et tegu on tõugjaga. Saatsin jigi , mis imekombel ei olnud parasjagu vees kohe sinnapoole teele ning kerisin seda nii pinna lähedalt ,kui sain. Kohe järgnes võtt aga külge ei jäänud, Tegin ülilühikese pausi ja siis klõpsas otsa. Tegi sõitu ja puha. Pinda ei tahtnud tulla. Olin mõtetes juba tabelipunktide juures, kui kala lõpuks paadi juures pinnale vintsisin. Haug krt. 2+ kilone . Korraks oli Oeh. Meeleolul ma siiski langeda ei lasknud , sest oluline on olla hoopis heatujuline. Paar minilima käis ahvenaid jahtides veel küljes.


Ühe koha moodi asja loodisin siiski päava peale välja ning peale paadi heitekohta parkimist sain kohe esimese heitega ka sellise poolpaugu. Jigi saba oli konksust läbi löödud ja külge loomulikult ei jäänud. See oli kõige lähem kokkupuude kohaga(?) minul täna.
Ahvena mõõt oli enam vähem aga hakkasin sellega tegelema ilmselgelt liiga hilja ,et mingit fileeritavat kogust saada. Käisin ka merel ära aga see oli viga. Et sinna üleüldse pääseda pidin sõitma läbi saare esise roostiku. Ja kohapeal selgus ,et tuul ja selle loodud lained tegid püügi ikkagi võimatuks. Tagasi otsustasin tulla kalda poolse roostiku kaudu(laine oli jõel ikka väga vastikult suur) ,kuid eksisin ära. Vesi on nii kõrge ,et need platsid, mis tavaoludes on kuival oli nüüd laevatatavad ja nii ekslesin hulk aega linnuvaatlustorni ees roostikus otsides jõeharu mis tuleb välja põõsa august natuke ülesvoolu. Kuna merel käik jäi lühikeseks ja lootusetuks siis otsustasin püügipäeva hoopistükkis lõpetada,
Kalev trollis hiljem ühe koha veel ning meie kalad said sellised:


Kohad 1,85 ja 1,1 kg

Kuna sellel toredal tuulel ilmaennustuse kohaselt lõppu ei näi on varuks veel latikapüük. Päris ilusaid kogumeid näitas lood päeval.
Meelde jäi veel rautapuu , mille külge Kalev ühe landi jättis. Ühe kolmest täna.


Kalev fileeris kalad ära, sõi kõhu täis ning sõitis ära Helsingisse. Onnis valitseb nüüd meeldiv rahu ja vaikus.

Mehis




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar