kolmapäev, 23. mai 2018

Langetame pea

Kuigi esemetele omistatud tundeid ei peeta heaks tooniks siis täna pean siiski sügava ja siira kahetsusega teatama, et minu kallis ja truu kaaslane pildimasin powershot D20 jäi täna vetevoogudesse. Tegin just pilti ca 3+ kg limast parda taga ,mis oli kinni nii minu ,kui Anti jergiga. Minu lant loomulikult suust, Anti oma seljast.  Tegin klõpsu ära ja panin fotoka küljelukuga rinnataskusse aga lukku kinni ei tõmmanud. Kuna kahva ei taha konksudkahvas probleemi tõttu kasutada ,küürutasin haugi üle parda käega haarama ja sulpsti - läinud fotokas oligi. 1,5 meetri sügavuses vees peab ta vastu veel omajagu - ikkagi veekindel aga selles voolus ülesleidmine on kahjuks võimatu ja voolu oli täna jälle nii ,et 3,5 meetrises vees jäi 28 grammine jigipea natuke väheks mere ääres. Ilmelikul kombel pole kadunukesest ühtegi pilti.

Meelde jäi täna veel tõugja küünal ,kui ta süüa jahtis. Kala käis pea meetri veest väljas ilusa kaarega.

Lõpetasime päeva varakult. Üheks põhjuseks loomulikult minu tuju aga teine põhjus on see ,et homme lubab tuuletut ilma ja me pole oma vägavarahommikusele püügile veel pihta saanud. Ehk homme saab see teoks ,kui enesehaletsusega liiale ei  lähe.
Ja õigesti arvate, pilte täna blogisse ei tule. Ja igasugu vidinate saatus minuga ongi tavaliselt lõpp uppumise läbi.
Kalapüügist ka. Haug näris täna jerke niikaua ,kui oli võimalik püüda. Kui tuul ja vool koostöös meie ponnistusi torpedeerima hakkasid jäid ka kontaktid kaladega harvemaks.


Kaastundeavaldused kommentaariumisse.
Uue fotoka toetus minu arvele.

Mehis

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar