kolmapäev, 28. veebruar 2018

Külm

Oi, kui külm. Oli esimene mõte ,kui nina hommikul teki alt välja pistsin. Vasak külg oli külmast kange ning andis tunda ka üsna sügaval siseorganites. Nagu ikka oli tegemist ärkamisega vajadus nr 1 peale ning kui õue väljusin andis seal toimuv väga selgelt mõista ,et täna eilähekusagilejääpeale, kohekindlastieilähe! Õues oli selline peaaegu miinus 20 aga ,kui sellele lisada mõõdukas tuul siis minu jaoks oli see natuke liig. Ronisin teki alla tagasi ning keerasin külmale seinale uue sooja parempoolse külje. Mõni aeg hiljem ronis alla ka Jaanus ning temale mitteomaselt käitus üsna talutavalt - s,t, püüdis minu und võimalikult vähe häirida. Tema poolt kaminasse tehtud tuli hakkas varsti oma panust andma ning temperatuur põranda lähedal tõusis juba +6 kraadini. Sellest oli siiski vähe ,et sulama hakkaksin. Lisasin mõned kihid riideid ja lutsutasin pöialt teki all edasi. Ma ei saanud Jansast päris lõpuni aru ,kas ta mõtles tõsiselt ,kui tõstatas korduvalt järvelemineku teema üles. Mina olin kategooriline EI, Viljar paistis olevat kahevahel aga peale õllepurgi avamist ,mis oli esikus jäässe läinud otsustas ka tema ,et aitab sellel reisil kalapüügist küll. Ja ,et pealegi oli täna meie reisi viimane päev ning õhtuse laeva peale minek . Ja Jaanusel oli fileerimist kah juba omajagu kogunenud:


Ühesõnaga tiksusime pool päeva onnis, panime asjad kokku , kraamisime enda järelt ning kella 16 paiku asusime pikale, aeganõudvale koduteele. Pilguheit veel laiturile,


Oleme varsti tagasi. Kindla peale.
Enne sõitu tuvastasin veel ,et kojameeste lüliti oli see mis bussi rooli küljes kärssas. Ühendasin pistiku lahti ja tunne läks kohe paremaks,, et ilmselt ei vajagi seda tulekustutit ,mis Viljar just annetas. Tal oli see kaasa sattunud omapärase eesmärgiga. Nimelt - reisiks pakkides ,et kastis pudelid ei koliseks oli ta toppinud nende vahel auto tulekustuti. Ja pealegi sai ta swedpanga preemiapunktide eest endale uue.

Mina tõin ära koguse mille nahka panemine mulle probleeme ei valmista. Kena valamumotiiv:


Suurim ahven ,mille jääalt sain ja ka võistlustabeli arvestusse lisan oli 340gr


Loodan loomulikult, et kevad - sügispüügid annavad ikka ilusamaid ka.
Tindid olid kulinaarses mõttes minu meeleheaks pisikesed aga karikavõistluse poolt vaadates mulle väga palju punkte ei toonud. Suurimad kaalusid minul kokku 180gr


Kuna karikavõistluse reeglites oli eraldi punkteandev ka talvine koha siis siin on nüüd väike vaidlemise koht.

 Et kala oli alamõõduline lasin ta kohe tagasi , kas fultoni tabeli järgi võib kaalu arvestada? See küsimus siis korralduskomiteele:)

Lisan siia ka Andruse tabelitulemused. Tindid 3tk


Tema venitatud hiigelkiisk


Ning mingi väga suure saagiga veel aga see arvesse ei lähe ,sest võistlusreglemendis Ormit liigina välja toodud ei ole.



Meelde jäi sellest reisist veel kohalikust tv-st nähtud ainult meesosalistega soome reisisaade reisile sinuga.

Peatse kohtumiseni

Mehis




esmaspäev, 26. veebruar 2018

Talikalapüük ei ole nõrkadele

 Helsingi Kalev andis alla ning lahkus täna peale hommikusööki ootamatult. Meie - ülejäänud-  kes  jagunesime järgmiselt: Jaanus ja Viljar jõele, mina üksi järvele. Pidin neid veel üle põllu saarele lähemale viima , polevat harjunud kõndima. Kulgesin järvele ning esimene auk vaikis. Kuigi puhus mõõdukas tuul ja tuulevarjus oli -10 siis päike soojendas nii võimsalt ,et paljakäsi sai püüda. Avang toimus teisel augul marmõssiga ,sest rauda õrnalt ainult nakitseti.


Ma võin küll eksida aga tegu võib olla minu väikseima iseseisvalt püütud kiisaga. Edasi läks lõbusamaks. Vaikselt hakkas tööle rauake koos kärbsega.


Ning hiljem rauake silmaga. Tõsine raud käivitus lõunast ja sealgi oli omad nõksud ,et kala all aktiivsena hoida. Sain kirja uue liigina särje. Ning vaikselt hakkas närima ka ahven. Sekka tuli nagu siin kombeks lisaks Jaanuse delikatessahvenale ka minu fileerimisoskustele vastavat sellist üle 100gr mõõtu. Ma siia ahvenapilte ei pane ,sest neid olete kõik ju ilmselt näinud. Ühe korra ma selle vastu siiski eksin ja näitan kui ahne võib mõni sininina olla.


Põik oli Rapala 9cm , kala pikkus võib-olla paar cm pikem. Põiklandist rääkides siis see oli kindlasti tänase päeva nael. Kahjuks küll lõpus aga nii see alati on ,et leiad lahenduse vahetult enne kvaliteetaja lõppu. Alguses proovisin mingi pruunikas-oranzhi käsitööga millel ninakonks oli oksüdatsiooni tulemusel irdunud. Kuid sellest hoolimata töötas hästi. Hiljem selgus , et tegumoel ja värvil väga suurt vahet ei olnud. Tuli kala augu all natuke aega uue tegumoega harjutada ja hakkas jälle tulema. Ununes kõik see tuisune ja külm mitteilm


Kuna püüdsin päeva teise poole kinnastes siis lõpuks olid kindad kaladest jääs ja see sulas vaikselt kinda sisepinna poole. Aga ka seda panin tähele alles siis ,kui päeva lõpetasin. Looduse märgina lõpetamiseks käis põigu peale konkreetne klõps ja


veel üks kohakonn tuli ära. Tegelikult oli selliseid kontakte veel aga põiku koos sellise kalaga 60cm paksuse jää august nii läbi tuua ,et augu serva taha kinni ei jää on asi mida mina väga hästi ei valda ja palju kalu jäi teisepoole jääd seetõttu. Loomulikult ei olnud need ilmselt kohad vaid ahvenad ja miks mitte ka suured särjed.
Puurisin päris palju tegelikult enne põiklandi kasutuselevõttu ja ühel ümberkolimisel sattusin sellele


Helsingi Kalev eile oigas ,et kaotas otse loomulikult minu pärast oma kulbi teel gps punktist 1 punkti 2. Vahemaa oli linnulennult 970m aga kulbi leidsin punkti 2 läbipuuritud sektori keskelt sisuliselt. Vot.
Jäin päevaga vägagi rahule.
Lõpetuseks ka tiim ahma:) päevast. Viljaril läks päris hästi selle jõe kohta. Tal oli olnud isegi paar võttu. Jackpoti sai Jansa kes tuli jõelt ilusa allakilo kohaga



ja ühe ahvenaga. Lisaks veel  kalade äraminekujutte, mida usuvad loomulikult ainult need kes Jaanust ei tunne.
Tegusa päeva lõpetas saun ja lihtne aga toitev kahekäiguline  õhtusöök.


Kas homme saab meie reis lõpu või toimuvad ootamatud arengud. Jääge meie kanalile.


Mehis


















pühapäev, 25. veebruar 2018

Olümpia

Olümpia on meie argielu nii palju häirimud, et eile hommikul vaatasime Soome 50km kullasaamise ära ,ning tänane hõbedasõit naiste 30-s lükkasid kalaleminekut kellaajaliselt mõnevõrra edasi. Hommik oli eelnevatega võrreldes suisa soe. Eilne kollektiivne arutamine aitas kliimat jälle muuta. Kuid seekord võib-olla mitte kõige paremas suunas. Oli küll soe aga taevas pilves ning ,kui järvele jõudsime puhus juba ka lõikav idatuul. Puurisin bussi taha augu ning sain järjest kolm kala. 50gr ahven, sellele järgnes 350 grammine ahven. See kala pani teisedki esimest auku puurima. Ja et hommikul oli minul olnud 2 oravat siis pasundasin juba aegsalt ,et täna saan oma koha kätte ning kolmas kala oligi koha. Sellist mõõtu ei ole õnnestunud varem tabada nii ,et saavutus seegi.



Edasi enam nii hästi ei läinud. Teistel midagi kärbse abil tilkus, minul mõni harv togimine. Jälle see krdi plaaniväline  #ilmamuutus#. Tegime kollektiivse otsuse, millesse Kalevit ei kaasanud ,et läheme uurime kas tint on kodus. Mõeldud - sõidetud. Uues tindisektoris oli päris hea tuul koos pinnatuisuga. Mul kulus veel ka hulk aega , et Jaanusele ja Viljarile selgeks teha ,et see ongi nüüd tintide uus kodu ja sadamas nad enam ei ela. Nemad nimelt ei ole hulk aega siinkandis tindil käinud.
Üksik soome tindipüüdja oli sektoris ning vehkimine paljastas ,et kala on kodus.


 Tint oli seekord eriti kõrge kvaliteediga. 30-50 grammi ehk oli keskmine kaal. Siin pildil aga nagu ennist kohaga - minu läbi aegade väikseim tint. Pilt moonutab aga see kala on 11-12 cm pikk ning ta oli läbipaistev.


Mul oli tegu ,et KuhaPRVO tabelisse midagi mõistlikku saada. Aga täpsuse huvides kaalun suuremad hiljem ja täpsemalt, et väärtuslikud punktid raisku ei läheks. Mul oli muidugi tõsine tegu ,et oma normkogus ca 5 kilo kätte saada. Tükiarv tuli midagi 100+.

Karikavõistluse raames sain käe valgeks ka kiisaga. Mitte küll sellise koletisega nagu Bonder aga punkti saan liikide arvestuses kirja ikka.


Kana on ahjus , saun köeb. Vahime nende valmimise ootuses telekat.

Täna püüan varem ära kukkuda.

Mehis




laupäev, 24. veebruar 2018

Laupäeva rutiin

Hommikut tervitasime taas varakult. Need teise korruse unetud eesotsas Jaanusega viisid võimaluse edasi tudida. Haun vandenõud homseks selle mustri rikkumiseks.

Viljar pingutas munadega nüüd teises suunas üle või pigem alla ,sest koore all oli tõesti mingi õrn hüüve tekkinud aga koorimise käigus muna kollapseerus. Teisalt oli Ta varmas oma viga parandama ning viis läbi reaurutamise. Mille tulemusel tõsilugu munade kvaliteet saigi tarbimiskõlbulikuks.
Muud juhtumised olid järgmised - bussi käivitades ,mis õnnestus ka alles kolmandal katsel - kojamehed hakkasid kontrollimatult tööle ning sellega kaasnes roolikonsooli seest koos kärsahaisuga päris kõva suits. Keerasin katte maha , ujutasin WD -40 -ga kõik korralikult üle ning tundus ,et aitas korraks. Külma oli päikesetõusul nii korralikult ,et -21 kraadi kannatav klaasipesuvedelik oli kivistunud.

Suund oli jälle järvele. Alustasime eelmise aasta kohakohast aga taaskord oli fortuuna meie vastu. Nägin küll kuidas põhjanaaber meie kõrval pikisikuga ühe kohakonna ära karistas aga meile seda õnne ei antud. Veetsime ülejäänud päeva eilses ahvenasektoris, kus kohalikud käisid ka pärimas kas koha tuleb. No ei tulnud.
Neid oli seevastu õnnistatud ühe 56cm -ga aga möönsid samuti ,et ei ole see õige võtupäev.

Meie, peale Jansa, olime õnnelikud kõige üle, mis oli suurem ,kui 150 gr.


Noh ja eks seda mõõtu päeva peale kogunes ka.


Seevastu delikatessahvenad loovutasime loomulikult Jaanusele. Kell 15 pani kala suu lukku ning tuulekülm andis samuti tõuke päeva lõpetamiseks järvel. Varajane lõpetamine tõi meid koju selliselt, et tekkis võimalus saunaks. Ja me viisime selle projekti ellu.


Tuleb välja ,et ka -20ga on võimalik siin saunaelamus kätte saada. Boonuseks loomulikult isiklik hügieen.

Õhtusöögilaud oli meil kohalikele oludele vastavalt taas tagasihoidlik. Meil ongi kogu tripi menüü koostatud lähtuvalt põhimõttest ,et kiiresti ja lihtsalt. Näiteks nii:


Sellest sai kokku toitev böff ,mis toetab meie energiakulutust selles pakaselises kliimas.

Lauantaitanssit jäid sedakorda ära.

Mehis


































reede, 23. veebruar 2018

Palju õnne Eesti Vabariik

Tänane kaunis hommik algas paduunetu Viljari askeldamisega. Kell 6 oli seega äratus. Proovisin küll edasi uneleda aga tähtis päev sundis virguma. Kuna eile istusime ikka päris korralikult siis käivitumine oli vaevalisem ,kui muidu. Jaanus ja Viljar tõmbasid ennast õllega käima. Mina panin seevastu bussi sooja. Öösel tulnud puuderlumi kattis kõik mis ei olnud veel kaetud.


Viljari munakeetmine läks küll natuke pikale aga õnneks jäid nad nibin nabin piiripealseteks. Oravaks võtsin Viljari moodsa gaasiahju kemmergusse kaasa aga see kooles kohe ära. Imelik ahi - sellega saab kütta ainult soojas ruumis.


Toimetused tehtud vurasimegi varasel ennelõunal eldorado poole. Kaaskalastajad lausa viskusid kohele jõudes autost välja.


Ning hakkasid kohe lammutama. Villu stiilinäide:


Jaanus kirbutas oma kalad:


Ilusamad ahvenad jäid Tal 500gr alla. Mina korjasin ca 4kg valitud üle 100grammist endale kaasa. Näris rauda ka aga vahest pidi kärbsega toetama. Keskpäeval läks suisa ketti nii ,et märjad käed aurasid veebruaripakases. Jääd oli korralikult 50 -60cm ja see väga teist tõugu kala otsingule ei kiskunud.


Ilm oli muidugi selline ,et Viljaril külmus järvel võileiva vahel kurgiviil jääkristalliks.
Teisi segasid kohati ka särjed ja nurud. Minul 100% ahven. Püüdsime samas sektoris ,kus mullu Helsingi Kaleviga. Kes peaks kohe-kohe uksest sisse astuma. Nii, et homme jätkame juba 4-kesi. Aga täna ootab meid veel hommikul tehtud tort ja seapraad.



Järgmist edukat 100 aastat soovides

Mehis

neljapäev, 22. veebruar 2018

Oleme valmis

Kuigi esialgne plaan oli Vabariigi juubel veeta rendivillas järve ääres maabusime lõpuks ikka oma onnis. Ma ei viitsi neid kõiki põhjuseid ära tuua miks nii läks aga peamine eesmärk sai täidetud - osalejate arv kasvas 3-ni ning homme, kui lisandub Helsingi Kalev siis isegi neljani. Kuhaprvo Cup 2018 lõivu õiendasin ka ära - seega osalen samuti siinkandi suurimal ja prestiizsemal kalapüügivõistlusel Kuhaprvo karikas 2018
Prahtlaeva peal läks üle hulga aja hästi - olime teises stardiruudus.


Tee kulges karges talvehommikus rahulikult. Eespool avanes selline motiiv


Tahapoole vaadates jällegi selline


Tee peal käisime läbi mõned tokmannid ,et kohasikusid soetada  Ja mis samuti hea - lumeolud lubasid sõita onni taha põllule. Ees ootas muidugi korralik h -laut. Toas oli isegi külmem , kui õues. Panime kõik kütteseadmed huugama ning Viljar tuli välja isegi individuaalse portatiivse gaasiahjuga .


Tõsi ,Ta oli sellele ostnud suvise gaasi , seega külmas toas see trudliit tööle ei hakanud. (hetkel ,kus toas on juba enam -vähem temperatuur, töötab ka ahi ok -lt) Soetas Ta selle ahju väidetavalt oravasessioonide läbiviimiseks karmides põhjamaistes välitingimustes.

Vaaritasin onni ajaloo esimese kanasupi ning peale riiete ülessulatamist reisitemperatuurist(kongis midagi -17 oli tee peal) olin valmis minema testpüügile onni ette. Ühines  minuga Jansa ning puurides liinide poole otsisime esimest kontakti kalaga. Jansa kaldus paraku otsingutel liiga keskele harude liitumiskoha lõppu ning puuris oma puuri nüriks. Ning lahkus puuriterasid vahetama.

Mina vaatasin auku ka loodiga ,kuid lugemisoskus ei ole veel nii hea ,et mõistaksin kõike mida see näitab. Aga kolmandas augus sain sikuga selle aasta esimese latikakonna.


Üldse oli nii ,et kui samasse auku kala tagasi lasid läks aega järgmise võtuni aga ,kui viitsisid kala viia eelmisesse auku eemal siis näris koledal kombel. Panen siia rõksupildi ka


Aga sellega tänaõhtune sortiment ka piirdus. Mõõt oli "parem" ,kui mullu ning jäi 300- 500gr vahele. Marmõssiga oli juba sellist väikest venitamise tunnet.
Panen siia ka võistusreeglistiku millesse ma ennast segasin ning seoses sellega tuli meelde ,et oleks võinud rõksu ära kaaluda. Aga tegelikult saab kevadel/sügisel laiturilt kindlasti suuremat sorti eksemplare nii, et vahet pole. Kalaliigina sain ikkagi kaks kirja. Alguseks hea küll.


KuhaPRVO CUP 2018

Tiitlivõistluse  KuhaPRVO CUP 2018 arvestusse lähevad osaleja poolt spinninguga, tonkaga, õngega, taliõngega ,partsuga ja ahinguga püütud järgmised kalad põhikalaliikidest:
-  tint - kolm kala läheb arvesse
- 1 tõugjas
- 1 latikas
-  koha - kolm jäävaba vee kala läheb arvesse
- 1 talvine koha
- 1 haug
- 1 ahven

1 gramm = 1 punkt

Kõik kalad peavad olema püütud ainult Kalastusstaabi ümbrusest (meri, jõgi ülesvoolu kuni koskedeni, järvesilmad ümbruskonnas)
Trollingukalade koefitsent on 0,6
Eeskirjadele vastavalt püütud kalade soolest leitud kalad osalevad samuti, kui nad on identifitseeritavad ja mõõdetavad ning kaalutavad (näiteks viidikas, silm, forell ,tint jt)
Koskede kalad ei loe!!!
Võrgukalad ei loe!!!
Sohikalad ei loe!!!
Leitud, kingitud ja ostetud kalad ei loe!!!
Unnakalad ei loe!!! Taliunnakalad ka ei loe!!! Ka iskukoukkuga püütavad kalad ei loe!!!

Kaladest peavad olema tõestuspildid kaalu otsas kalaga asukohas äratuntavalt või onni juurde paigaldataval skaalal kaalu otsas. Soovitavalt püüdjaga, võib teha ka ilusaid pilte kalendri tarvis.

Lisapunktid

Lisaks on võimalik edetabeliseisu parandada eelpoolnimetatud kalaliikidest erinevate kalaliikide suurima isendi eest. Suurim tähendab : üle 100 grammiste kalade puhul kaalu, alla 100 grammiste kalade puhul pikkust.
Iga kalaliigi, välja arvatud tint, tõugjas, latikas, koha, haug, ahven, võistlushooajal püütud võistluse suurima isendi eest (kategooriavõidu eest)teenib sooja käepigistuse ning 500 punkti KuhaPRVO  CUP 2018 tabelisse juurde.
S.t. kui oled püüdnud võistlushooaja ja karikavõistluse suurima rõksu või särje või angerja või säigeni või lutsu või siia või meriforelli või forelli või lõhe või linaski või mõne muu mittepõhikalaliigi saad selle eest 500 lisapunkti  KuhaPRVO  CUP 2018 tabelisse. Lisaks saavad kategooriavõitjad sooja käepigistuse ja nime Kuhaprvode aegade edetabelisse. Esemelist auhinda ei ole.

Osalemine

Osaleda saavad kõik, kes tasuvad enne tabelikala saamist Bonderi näidatud arveldusarvele osalustasu ja aksepteerivad käesolevaid reegleid.
Enne osalustasu maksmist püütud kalad arvesse ei lähe!!!
Osalustasu  25 €(?)
Pensionärid, sandid , alaealised ja Kalev soodustust ei saa. Keegi ei saa.


KuhaPRVO CUP 2019 võitja on enim tabelisse punkte kogunud prvo.
Võitjale:
- 2019 aasta kalendri kangelane on KuhaPRVO CUP 2018 võitja
- järgmise aasta kuhaprvode kalender
- t-särk Kuhaprvo cup 2018 winner
- esemeline auhind kogutud vahenditest
- karikas graveeringuga

Kokkuvõtted ja autasustamine mitte enne 1.1.2019 s.t tulemusi võib parandada 2018/2019 aastavahetuseni.
Kõik osalejad saavad Kuhaprvo 2019 aasta kalendri.

Kalendrisse Kuhaprvo CUP 2019  tuleb 13 kuud: jaanuar 2019 -veebruar 2020

Multiprvo 2019 
Igasugused rõksud ,särjed ,angerjad , säigenid, lutsud, siiad, meriforellid ja forellid ja lõhed lähevad arvesse ka Multiprvo 2019 tiitli eest võistlemisel.
Eraldi auhind kõige rohkem kalaliike püüdnud pervole + t-särk Multiprvo 2019

Trofeelantide võistlus
Ilusaima trofeelandi püüdjale auhind , ilusaim trofeelant valitakse võistlusel osalejate poolt hääletuse teel.


Viigi korral läheb võit jagamisele



Homme tort ja pidulik aktus

Mehis









laupäev, 17. veebruar 2018

Luure Peipsile ja Uus Sünnipäev

   Seoses mesilaste söödanappusega pidin ette võtma Oonurme käigu. Kuna sinna on pikk tee ning Peipsi samas lähedal ,otsustasin need omavahel ühendada. Kaasa kutsusin ka herr Pärismaa ehk maakeeli Kiilaka.
   Maabusime staabis jupp aega peale pimeda saabumist ning ees ootas positiivne üllatus. Sissesõidetee ja majaesine olid lumest puhtaks lükatud. Vaevata pääses igalepoole. Panin elamises küttekolded kütte, Kiilakas samal ajal asus intensiivselt Zeljonaja Marka abil muutma oma vere koostist.
Järgnev ei puuduta ei Rainiga ega Rainita kalastamist aga neil ,kes omavad võimet teiste vigadest õppida võivad lugeda küll:

Ega me väga kaua ei arutanud, kohe, kui toas oli saavutatud inimväärne temperatuur kolisin kotile.
 Eelnevalt laadisin veel trepihalli bullerjani ümmargust Rakvere metsamajandi puitbriketti, et see hommikuni susiseks. Isegi voolava vee saime tuppa ja vetsu. Pärismaa jäi minust teleka ette vabakanalite pakutavat vaatama. 
 Ja siis näen - või pigem kuulen unes mingit piiksumist. Väga vali ei olnud aga sundis mind siiski poolärkvele. Vähkresin voodis ning püüdsin piiiip-piiiipi summutada padjaga kõrvu kattes. Paotasin siis ühe silma ,et äkki Kiilakas on teleka ette magama jäänud ning saadete lõppemisel annab telekas märku ,et lülita mind välja - kunagi olid sellised äpid telekatel. Aga Päris norskas diivanil ning telekas oli tumm. Ja siis jõudis kohale ,et koridori suitsuandur on see, mis seda segavat häält teeb. Ajasin ennast üles, avan ukse ja mida ma näen. Õigemini mida ma ei näe - koridori teise otsa igatahes ei näinud. Terve koridor oli paksu tossu täis. Tõmbasin kopsud toas värsket õhku täis ning tegin suitsusukeldumise - kiirelt  trepini ning sealt alla bullerjani juude. Seal ahju uks pärani. Ahju ees maas põles/suitses 6/7 kandilist briketikärakat. Bullerjan ise oli suurest tõmbest helepunane. Reiko mesinduskummik oli ahju kõrval juba vaikselt sulama hakanud. Loopisin ei mäletagi millega või kuidas põlevad briketid ahju ja ahju uks kohe kinni. Läksin tegin õues värske õhu sõõmu ning kraapisin suitseva saepuru ,mis brikettidest maha jäi ka veel kokku. Edasi avasin aknaid ,et nähtavus taastada ning põlemisgaasid asendada hingatava ,värske ja karge metsaõhuga. Püüdsin olukorra tekkimises selgust saada aga Kiilakas tõmbas ennast aknast tulvava külma õhu toimel diivanil lihtsalt kerra ja norises edasi. Soojaksköetud elamine sai tuulutamise käigus jälle maha jahutatud. Õues oli ka selle talve senini kõige vilum öö. -17 kraadi.
16 veebruari võime igatahes pidada oma teiseks sünnipäevaks. Palju õnne meile koos Leeduga.

Hommikul Kiilakas eitas loomulikult oma osalust juhtunus aga möönis ,et ega päris täpselt ei tea ka.
Ning jätkas eile alustatut kesvamärjukesega. Tegelikult jäi ta vahele sellega , et toppis ahju kandilist briketti. Tähelepanelikum lugeja sai sellest muidugi juba ise aru. Puitbriketil on omadus põlemisprotsessi käigus arvestatavalt ka paisuda ning see paisumine lükkaski ahjuukse lahti ning briketid ahju ette põrandale!

Ilm oli mesilaste külastamiseks liiga pakaseline (16 kraadi alla nulli) , seega järvele kiiret ei olnud. Ootasime 11-ni ,kui kraadiklaas näitas miinus 10 ning startisime järve poole. Valisin taas tuttava kirikutaguse parkla kuhu buss jätta. Tõstsime kola kelkudele.


Tegin ka ühe lumeingli



Ning ennast üle luidete tõugates avanes hunnitu vaade.
Vasak pool



Parem pool


Ning otse ees oleva pildi rikkus taamal kakerdav Kiilakas.


Lükkasin ennast ühe jutiga 2 km peale , puurisin märja nahaga augu ,siku auku , käsi käis veel kelgukastis ning sellele järgnes pssst ning jahutav märjuke oligi päeva kulminatsiooniks.
Sest ega midagi üle selliste hoolimata elektroonilise luure vahenditest(kajalood) ei tulnud:




Tegelikult sikuga tuli ainult 5-6 sininina. Samas roikkule, mis oli varustatud kärbsega läks seesama ahvenamõõt ketti. Vahepealsed sikupausid kala seevastu enam ei toonud. Puhusin törts kalapüügijuttu ühe ilmselgelt teemat valdava näost hästi karvase kalastajaga ,kes meenutas ,kui ma õigesti mäletan röövel Rumcajsˇi. Too kurtis ,et eile oli ikka hea olnud aga täna ainult need. Kiikasin siis 20 liitrisesse plekist vanasse värviämbrisse  ja see oli poolestsaadik korralikku pätsiahvenat täis. Kui küsisin millega - tõmbas kummikust ridva, mis oli rakendatud tavalise Peipsi sikuga. Ritv ise mitteelastne max 35 cm kange tokk. Rumcajs toimetas meie ümbruses mõnda aega , imestas tõukekelgu suuskade üle ning tegi minekut kaldale. Meie tiksusime edasi aga oli näha ,et järv tühjenes kiiresti kaaskannatajatest. seekord oli looduse märk isegi meile arusaadav ning ühinesime peavooluga kalda suunas.
Õhtul hiljem oli mul veel paar momenti ,kui Pärismaa kordas oma käitumismustrit - toppis taas avatud uksega ahju kütet täis. Sealtmaalt sai mulle sünnipäevadest villand ning hoidsin küttekolletel vägagi hoolsalt töö kõrvalt silma peal. Teine öö oli seetõttu ka tunduvalt mittetapvam.

Uus hommik kulus mesilastele ning peale seda suundusime taas järvele.
Enne minekut käis meid tervitamas ka kohalik kährikute ja kobraste hirm Riki- Raki.


Kuigi saime seekord natuke varem jääle ,kui eile ,ei olnud seekord pidu isegi mitte alanud. Kala ei närinud ja kõik. Saanidega ja ilma saanideta rahvas hakkas kalda poole liikuma juba 12-nest.
Sortiment mis näris jäi tänase päeva suurima ja väikseima vahele


Tagasiteel kippus sõber ära kustuma , seega otsustasin lisada talle teele motivatsiooni.


Märkas ja läheneb


Kohe näkkab



Otsas


Ja veidi hiljem ,kui tagasi vaatasin avanes selline pilt - võttis täitsa pikali korraks.



Tänu äärmuslikele üleelamistele küllaltki meedejääv reis, kuigi kalastuse osakaal oli mitte eriti suur.
Ometi oli käigust tublisti kasu ,sest tegemist oli  läheneva suursündmuse Eesti 100 tähistuspüük peaprooviga mõnisada km põhja pool õige pea.

Toomasega koos kalal käies on mingit laadi katastroof alati kindel.
Päris mitmed elud seekord kaotanud.
Mehis