laupäev, 16. detsember 2017

Kohutav sügis

Käesolev sügis on olnud kõike muud ,kui positiivne. Ilmast rääkimata.

Alustan sellest, et esimene sügiskäik merele jäi lühikeseks kuna paat käitus valesti. Kiirus puudus ja oli natuke kreenis ka. Võtsin paadi välja ja altvaates avanes selline pilt:


Merefloora ja fauna olid korralikult suvi otsa sadamas seisnud paadipõhja hõivanud kogu ulatuses ,mis jäi veeliinist allapoole. Paistab ,et mürkvärvi tuleb ikka aegajalt uuendada. Lasin pesuriga suurema jama maha ,eks kevadel vaatab edasi:


Ka üks tagumine pontoon sisaldas paarkümmend liitrit vett. Pidin augu puurima ,et see sealt kätte saada. Huvitaval kombel survestamine mingeid lekkeid ei näidanud. Kuidas see vesi sinna sai jääb esialgu mõistatuseks.


Peale sellist väikest paadiravi olen merel käinud nii mõnedki korrad ,kui tuule poolest on ilm lubanud. Tulemused pole kiita. 20 oktoobri käigust üks konn:


Ning viimati nädal tagasi üks järgiujumine. Siia vahele on mahtunud omajagu. Näiteks kitsekari sektoris 6. Siin pildil peaks olema vähemalt neli kitse.


Looduse märkide järgi mäletan ,et see tähendas Kalevile suplust. Kas ta nüüd ka ujumas käis ei tea. Asub teine ju kaugel välismaal.
Meres peab natuke ette ka vaatama - sellised ujuvtakistused on küll harvad aga näe juhtub


Kuna kala pole saanud siis panen Raini moodi mõned loodusvaated


See pidev sadu on läänes tekitanud ühe uue kosekese pankrannikule


Ühel päeval paistis korraks isegi päike


Rohkelt molluskeid:


Ning koerailma:



Lõpetuseks raiun blogisse veel järelehüüded sõpradele:

Hannu. Oli au Sind tunda ning jään mäletama Sinust parimat. Ilma Sinu abita meil kalastusbaasi Soomes ei oleks. Aitäh Sulle ja jää hüvasti.



Eva. Alati sõber ja maailma parim vabana ning kõrge eani elanud koer. Jätkuvalt tundub ,et oled asendamatu.



Ja üks veel.
Kallis sõber - Common Sense . Ehkki praegu kehtivad seadused ja direktiivid on sellised, mis ei garanteeri enam mitte alati jätkusuutlikku ühiskonnakorraldust, kinnitavad optimistid, et Kaine Mõistus polegi veel siit ilmast lahkunud. On võimalik, et teated tema surmast on ennatlikud ja liialdatud - Järelehüüe kallile sõbrale

Nende rusuvate teadetega hetkel lõpetan.
Homme lubab nõrka põhjakaarte tuult. Käisin täna päeval ja tankisin paagi täis ning isegi küünlad vahetasin mootoril ära. Köhimine igatahes külmast peast lõppes - tähendab oli abi. Kalastuskalender lubab maksimumi - äkki siis ei ole landi suhtes homme valivad? Lähen ja proovin.

morn
Mehis



teisipäev, 17. oktoober 2017

Anti ja Mehise incredible fishing on selleks korraks läbi

Paar päeva andsin klaviatuurile puhkust. Ilm pakkus meile ikka sedasama vihma ja tuult. Käisime iga päev kontrollreidil aga tulutult. Seetõttu tegelesime ka rohkem maisemate asjadega. Anti võttis ühel vihmasel pärastlõunal ette isegi jalutuskäigu linna. Käis ka kohvikus ning tõi meilegi kosti - pizzat ja jäätist. Sai loomulikult ka läbimärjaks. Aga saun oli parasjagu valmis saanud ning leil ja hunt aitasid
vere käima taas.


proovisime ka Helsingi Kalevi toodud Soome 100 jaloviina


Pühapäev oli viimaks selline päev, kus vihma ei olnud ning oli ainult tuul. Hunti oli õhtul olnud parasjagu ning seepärast me nii varajased ei olnud, kui oleks soovinud aga 10.30 ei ole ju väga hilja. Jõel oli ka soomlasi, nemad olid musta töö jõudnud ära teha (nullida hommik otsa) ning neilt saadud info põhjal otsustasime teha kääru vähe kaugemale. Olin isegi gepsu patareid igaks juhuks uuendanud ,et saarepudrust pärast tagasitee ikka üles leiaks. Algus oli midagitõotav


See on ehe ja siiras rõõm ,kui kolm päeva ei ole kalaga kokkupuuteid olnud. Olime mingi imeliku augu serval ja ahven oli ka kapriisne - tahtis landivahetusi. Kuigi me sealt midagi peale kahe ahvena ja minilima ei saanud oli tunne ülev. Siin vees võib leida veel kalu. Vahepeal möödus mingi isemoodi praam,


Ka üks soomlaste paat tegeles ahvenajigitamisega. Gepsu kaardimaterjali uurides otsustasime siiski jätta ahvenad sinnapaika ning liikuda edasi.


Sellise täitsa jõe moodi veekogu suudmes sain mina ühe ahvena ja kilose limakolli.


Jõgi oli erinevalt kodujõest selgeveeline ja vool peaaegu puudus. Erinevad valgalad ja sademete hulk? Käisime igaks juhuks ka silla all aga seis oli sealgi endine. Kala nicht. Tagasitee pakkus toredaid hüppeid lainetel ning see mida tegi meile tavaliselt igapäevaselt vihm tegid täna hoopis lained.


Kuivatamise muret siiski enam ei olnud .sest võtsime vastu otsuse puhkuse lõpetamiseks. Küll kodus kuivavad. Veetase onni ees jätkas siiski tõusu ning oli jõudnud juba paadisillani.


Kõik asjad siiski siin ei tõuse vaid ka langevad. Näiteks saunapõrand langes  ca 10 cm keskeltpoolt allapoole. Tundub ,et põranda aeg sai otsa. Kes läheb võtku uus põrand kaasa. Tegelikult isäntä lubas materjali tuua ,kui keegi ära mõõdab, mis täpselt vaja on.

Ennemuiste sai sellise kõrge veega ilusasti ilusat kala. Nüüd on jälle midagi teisiti -mis nimelt ei tea.
Üle hulga aja kontrolliti ka kalastuslube meil muide.

Tagasi koju
Mehis





reede, 13. oktoober 2017

Reede 13

Kuigi me eile võileibu kuivalt ei söönud ,olime siiski varakult triklis ning avastasime ennast õige pea merelt. Oleks vist isegi sillani sõitnud aga laine tagus Kohasensei tagumikku nii valusalt, et keerasime ära roo vahele. Ja alles siis saime aru ,et meil on tekkinud tingitud refleks selle "hommikul paati ja veele" -ga. Enesele olukorda teadvustamata olime taas nn kala püüdmas ,ainult ,et kala sellel üritusel ei osalenud. Viga mõistes naasesime kiiresti onni ja uus rekord oligi sündinud  - kell 12.00 panin juba hernesupi sellel ohtlikul kuupäeval podisema. 
Raini paadist  pilt enne:


Natuke ämbriga tööd ja

juba parem,

Võib-olla läheme veel latikaid kiusama aga hiljem. Ikkagi reede 13.

Mehis






neljapäev, 12. oktoober 2017

Tõnu faktor

Tere taas. Oleme jõelt/merelt tagasi , saun ja leilid ka tehtud. Siga tuli ahjust, võileivad on voolitud.



 Päev vee peal oli küllalt sarnane kahe eelmisega. Vihma ei jõudnud ära oodata ning läksime nn kuivalt peale. Hetkel väljas kallab korralikult aga meie jäime sellest sedakord  ilma ,sest tulime lõunast juba maha. Aga ennelõunasse mahtus käär merele, käisime ka oravasaare taga ning juba tagasiteel mõtlesin ,et põikame kapsapõllult läbi ja vaatleme linnuvaatlejaid.


Üks oli vähemalt paigas ja vaadeldav, tavaliselt on neid rohkem aga selline see tänavune  sügis juba kord on..


Ja nüüd pealkirjast. Tõnu faktor on se mojo, mis kutsub esile suuremapoolse kala võtu ebaharilikus olukorras ,või ebaharilike mõjutuste tulemusena. Miks Tõnu. Tõnu on just see kellelt peaksime me kõik õppima - kuidas trollida silikooniga ilusat koha, saama noname voobleriga meriforelli jne. Tema lihvitud anne tegemaks asju teistmoodi ja tulemuslikumalt ,kui meie ,kes oleme kinni vanades ajale jälgu jäänud tõdedes ning harjumustes. Üks rohmakas tahtmatu liigutus, tagumiku sügamine või näiteks prillide kohendamine kerimise ajal võib vallandada kala päästiku ,et teha see otsustav rünne peibutisele ning maanduda pärast mitmeid kahvamisüritusi Tõnu kahvas. Korduvalt ja dokumenteeritult tõestatud juhtumid lubavad sellised olukorrad nimetada Tõnu faktorist põhjustatuteks.
Täna oli üks selline juhtum taas. Olime kapsapõllul triivis ning Anti tegi nii.


Arvasin algul, et suur tõugjas ,sest sööstud olid ikka metsikult kiired ja pikad. Kala oli 6,8 kg. Tragitud haugi kohta ikka üle keskmise ilus. Tõnu faktori abil saadud.


Nii , et seegi päev möödus meil ühegi võtuta. Tragimine ei ole arusaadavalt võtt. Peab kalastuskalendrit uskuma. Korralik mäsu hakkab alles 19-ndast, kui meie siit läinud oleme.


Kahtlustan ,et Rain käibki selle kalendri järgi siin.


Mehis









kolmapäev, 11. oktoober 2017

Täitsa õudne

Eilne hommik oli hiline. Merele jõudsime keskpäevaks ja pilt mis avanes oli veelgi mittesoodsam ,kui eile. Poid kuni punase majani olid vee all.


Läksime edasi silla juurde


Kus kumbki sai mingi kontaktikese aga kala loomulikult mitte. Käisime jergiga ka sildadevahe servad läbi ja ikka null.


Tagasiteel veetsime veel tunnikese roostikus aga saime peagi aru tegevuse mõtetusest ning tegime päevale varase lõpu. Täna oli jõel näha üle hulga aja ka soomlasi ning nendega suheldes saime vaid kinnitust ,et suurvesi on kala saamise korraks lõpetanud.
Üks silmumõrramees võttis oma mõrrad tegelikult juba 3 päeva tagasi välja. Vot see oli tõsine looduse märk. Õhtul oli telekast Tommi ja Hissu incredible fishing - tõeliselt hea kalastussaade.

Aga tänane päev algas asiselt, esimene saak on käes


Ühe väiksema saime veel. Pagana hiired ei lase magada vaid on vaja ronida kuskile kilekotti ning hakata krabistama, ei pigem KRABISTAMA.  Ühe tabasin eile öösel ka suurest prügikotist Kalevi asjadega.
Üks looduse märk oli ka hommikul. Esiku tulelülitit klõpsates käis kõva pauk ning klaasikillurahe oli põrandal seisnud kummikutes ning minu krae vahel. Lahe litakas oli.



 Mis selle põhjustas ei tea, pirn ise oli halogeen. Muidu Anti vahetas suure osa pidevalt põlevatest pirnidest siin ledide vastu. Hoiame kokku.


Aga nüüd vee peale ,sest kohe hakkab sadama ning sellega oleme me harjunud. Eile oligi imelik kuivalt toimetada, ainult ühe väikese sahmaka saimegi,

Mehis

teisipäev, 10. oktoober 2017

Kaotatud lahing ei tähenda kaotatud sõda

Kõik see vihm, mis viimased päevad oleme kaela saanud ei ole ainult riiete kuivatamist põhjustanud vaid jõudnud mööda metsi ja põlde kraavidesse, sealt ojadesse, jõgedesse ning viimaks siis siia meie püügimaale. Hommikul tundus onni ees vesi kahtlaselt kõrgevõitu. Kui põõsaauku jõudsime ja heited tegime selgus ,et 28 grammi on liigagi vähe selle augu kohta. Edasi mere poole - esimene poi oli vee all, teine poi veel paistis


28 -ga sai püüda küll aga ilmnes probleem millele lahendust ei olnud. 8-l heitel 10-st oli mingi liini poolt voolust korjatud roisk landi küljes. Kontakte loomulikult null.


Seda jama me ravida ei suutnud ning järgmiseks proovisime roo vahel jerkida. Samuti suur null.

Tulime üles onni tagasi  ning tegime väikese aperatiivi ja punase supi.


Panin kuivad riided , korjasime mõned limukad ning siirdusime 10 märgi piirkonda tonkatama. Nägime seal ennist latikaparve. Ja latikaparv oli tõesti loodi järgi olemas aga midagi muud peale kahe rapsaka maisistatud konksudele me Antiga ei saanud. Ussi ei puutunud vobshe keegi.

Meie esimene nullipäev ,kusjuures me tõesti üritasime.

Mehis





esmaspäev, 9. oktoober 2017

Kole ilm jätkub

Aga sellest hoolimata olime hommikul 9 paadis. Helsingi Kalev lahkus tund varem Helsingisse ning laenasin küsimata tema kantpüks kalle pükse ,et ennast veekindlamaks teha. 10 märgi all said vähid oma igahommikuse eine.


Järgmiseks olime juba merel. Anti sai õige pea kohupiimaga paugu ning heide hiljem realiseeris uue paugu ära ning 50cm läks kasti. Ja see oligi kõik päris pikaks ajaks. Oleme juba teist päeva ainus paat, kes vihmaga jõel on.(Eile oli Kalev ka aga Tema ei lähe arvesse). Üle tunni läks ilma igasuguse kontaktita , kui otsustasime vaadata mida solunar tänase päeva kohta ütleb:


Ei olegi sellist ennustust enne gepsust näinud. Saime justkui rahuldava kinnituse kalade vaikimisele jões ning otsustasime selle kinnituseks nööridel keerud välja pingutada ja aeglasel käigul lahkuda. Paraku  hakkas Anti jesse külge koha ning proovisime veelkorra jigitada. Ning jõgi andis sellise 1,6 kilose mulle


 Ja veidi hiljem veel 2 kilose ka.


Landiks oli imelik pruuni seljaga väike relax. Ühe väiksema koha karistasin veel ära enne ,kui märgumisest tõeliselt küllalt sai.


Tulime onni ära panime sauna kütte ning läksime linna peale pruuni seljaga silikoone otsima. Loomulikult selliseid ei leidnud aga kanapasa tüüpi ja muidu pruunides toonides kraami tõime korralikult kaasa. Homme hea katsetada, sest ilm ei muutu  - vihm jätkub ning prognoos on samuti "halb päev". Ka kalastaja kalender ei soovita kalale minna.

Mina jäin kaladega rahule ainult kvantiteeti ei olnud. 4 minu kala ,üks Anti kala.


Kuigi kohasensei püüdis 2 kala, sain mina 4 kala ,sest Ta oli mulle ühe võlgu:)

Jätkuvalt sportliku kalastamise ja muusika sõber

Mehis






pühapäev, 8. oktoober 2017

Ilm on hukas

 Hommikul vaatasime Suzuka etapi onnis ära. Väljas ladistas samal ajal vihma. Isegi Helsingi Kalev ,kes eile veel lubas vormeli vaatamise asemel jõele minna jättis plaani katki. Kusagil kella 11 paiku katkes siiski see ilmastikunähtus ning asendus tuulega - läksime viivitamatul veele.  Väike peatus 10 haru lõpus andis minule tõugjalaksu ning Antile ka mingisuguse toksu. Kalev tiirles meie läheduses(võib öelda ,et terve päeva). Ka põõsa augu kontrollisime üle - seal null. Ja kogu ülejäänud päeva kella 18 ni veetsime mere ääres. Algas see sellise üllatusega


2,6 kg kohupiim mooniseemnetega tõi selle kala. Oli ka ainus kohupiimalaadsega saadud kala. Edasi võis üheks päevavärviks nimetada lilla õli


Millega Anti sai veel kolm kala ja mina ühe. Minul tumepunasega veel kaks koha ning päeva suurim minul 1,6kg - üllatus-üllatus  - klouniga. Ma ei ole klouni vähemalt kaks aastat  karbist välja võtnud.
Kala mõõt oli vägagi normaalne võrreldes eilsega ,kuid võtte tunduvalt vähem. Keskmiselt saime kumbki kala ja 1 kontakti tunnis. Sellest ka metsik landivahetamine. Vasaku käe nimetissõrm on landilõksu pigistamisest jubevalus.

Sellised kalad meile tõi see päev


Helsingi Kalevi kaks ülekilo koha on vasakul üleval nurgas. Kohasensei kalad paremal ja minu omad vasakul.
Viie paiku hakkas uuesti sadama nii ,et jõelt maha tulles natuke nõretasime jälle aga saun kompenseerib selle kohe.  Uus ahi vähemalt praeguste ilmadega teeb 1,5 tunniga leiliruumi normaalse temperatuuri ja kivid on ka soojad. Oluline on tulekoldes peale puude süttimist tuhaluuk täiesti kinni lükata. Moodne ahi ei vaja lisaõhku ning puid läheb ainult 2 ahjutäit.  Aga kuna saun ise hõre on siis tuli peab kogu saunas olemise aja ikkagi all olema.

Täiesti normaljok päev oli.

Otse saunast
Mehis








laupäev, 7. oktoober 2017

Peale teist reedet siinkandis

Eile saunas pesime kalaõnne totaalselt maha Kohasenseiga. Kalev Helsingist käis ka saunas aga ma arvan ,et Ta ei pesnud ennast.
Tänase päeva kangelane ongi tegelikult Kalev Helsingist. Hoolimata sademeterohkest ennelõunast pakkis Ta ennast küllalt ilmastikukindlalt (veekindlalt) hommikul vara sisse ja suundus jõele. Meie tiksusime Kohasenseiga kella 14-ni onnis vihmavarjus  ning kohe ,kui vihm lakkas vurasime ka jõele.
Enne seda tuli vihmaga kogunenud niiskus paadist jälle välja saada:


Esimene peatus ilusa maja all tegi nõutuks, sest juhtus järgmine:
Peale mõningaid landivahetusi rakendas Kohasensei liinile hiigelsuure kollase silikooni punase kuklaplekiga. Landi metsikult vibreeriv mäng oli tunda läbi Anti liini, ridva , Anti enda  ja paadi ka minuni. Kalad olid jões paanikas ning põgenesid ,kes kuhu sai. Kõige lähem koha aga tundis ennast nurka surutuna ning ründas lanti. Oli mõõdukonn aga ilusa maja all tõenäoliselt mitu päeva midagi ei toimu. Sealt suundusime merele roostikku ,kus meie hinnangul oleks pidanud olema metsik haugineel. Ainus elu mida peegelsile vesi välja näitas olid mõned tõugjaplumpsud. Et, kellaaeg oli meie meelest kohavõtuks sobimatu siis häälestatuna mittevõtule panime ennast suudmes poi kõrvale ankrusse ning saime 30 minutiga 6 kala + parasjagu pauke, paugukesi , tokse, toksukesi ning isegi toksukesekesi .
Eranditult kõik kalad olid alla mõõdu.


Helsingi Kalev samal ajal vastaskaldal pani päeva esimese ausa kala kasti. Hommikupoole tuli tal kaks trollingukala ka. Kelkis kalaga üle jõe meie suunas ning järgmine heide oli lant põhjas kinni. Karmaseadused kehtivad ka Temale.
Kuna konnapüügist sai villand läksime kahe poi võrra ülespoole ning seal sain teisel heitel punasele järjekordse koletise võtu mis peale pikka kärri ära kukkus. Need suured kalad haaravad lanti hoopis teismoodi, ei pauku ega litrit vaid selline enesekindel haaramine ja oma teed minek. Haugivõtust erineb kala võtt vonklemise puudumise ning loomulikult landi mitteribastamisega.

Pool poid veel ülespoole juhtus see, mida Kohasensei on ammu kartnud. Peale juhtumit tunnistas ,et on ammu peljanud selle juhtumist, õnneks ei ole sellest arenenud foobia. ning tänane päev on esimene samm paranemisele. Nimelt sai Kohasensei sellest ankrupaigast kohupiimaga ilusa pauguga sellise allakilo 50cm koha, mille äraminekut vältides hoolikalt ära kahvas. Kahvas kukkus kala landi küljest nagu see päris tihti juhtub. Kala kahvast välja võttes tegi uimeline oskuslikke vingerliigutusi ,mille tulemusel pääses nabakõrgusel Anti haardest. Selle asemel ,et lasta kohal paati kukkuda pakkus Kohasensei kätega vehkides kalale uusi toetuspunkte põgenemiskatseks. Nii pääseski kala tagasi vette ja Kohasensei suurim hirm sai teoks.

Olen läbi töötanud omajagu materjali ning mingit konkreetset suunda millest kinni hakata ei ole veel leidnud.


Kanapasa suund ,kohupiim ja punane tunduvad natuke paremad aga kala laksab ka nendest täiesti erinevaid asju. Kahjuks küll kõike piisavalt harva ,et põhjapanevaid järeldusi teha.

Tänane kangelane Helsingi Kalev sai 5 kala. 


See vääris lauakattes õhtusöögil muudatusi.

Meie Antiga tulime täna jõelt tagasi kilbil. Kummalgi üks kala.



Tervitades taas kõiki sportliku kalapüügi ja muusika sõpru

Mehis


























reede, 6. oktoober 2017

Reede, tõenäosusega 1/7

Täna purustasime rekordi ning olime paadis kell 8.0midagi. Püüdsime korrata eilset mustrit ning tegime kiire peatuse ka põõsa augus. Eimidagi. Mere äärde jõudes oli korralik seltskond juba ees.  Venelased näiteks trollisid ja küllalt edukalt. Hiljem , kui edukus langes tegid seda närvidelekäivalt lähedalt meie paadile.  Eilne soomlane trollis/jigitas vaheldumisi ja midagi sai ka aga üldjoontes oli näriv kala konn. Ja seda ka harva ning kaoootiliselt.

Ilm oli pilves ja päikeseline vaheldumisi. Ning sellega leidus seos landivalikuga. Pilves ilmaga teraga kanapask, päikesega mitteläikivad naturaaled ja punased. Et ilma vaheldumine toimus tihti, väsisime landivahetustest , ka kala läks lõpuks rikki. Võtud jäid harvemaks ning kala muutus äravõetamatuks.
Kolisime roo vahele haugi kiusama ning seal oli sama teema. Päikesega oli sektor väljasurnud. Nii ,kui pilv varjas päikese ,kees elu igal heitel. Kaotasin segastel asjaoludel jergi ning karistuseks võtsin ühe kolmeka ära.

Päeva tipphetked olid veel rautapuu:



Ja Anti uurakil haugi vabastamas.


Asend on selline, sest ei tahtnud miinuskümnega pildile jääda. Haug oli loomulikult konn.

Tõime ka suure ohvri. Nimelt Helsingi Kalev helistas ja ütles saabub ka nädalavahetuseks ning koguni kell 17 on parklas. Meile tähendas see püügipäeva erakordselt varajast lõppu.  Suuremeelselt aitasime Kalevi üle jõe onni - transiitvann oli meie poolel ,sest me ei teadnud Kalevi tulekust. Selgitas ,et ise ka ei teadnud millal tuleb. Sedaviisi siis.
Lisaks kostitati meid taevast rahe ja vihma seguga.


Kala nagu mainitud oli täna konn, minul 6 Kohasenseil 2tk.


Kalev jõudis veel isegi jõele ja tuli tagasi sellega



Side lõpp tänaseks.

Mehis