teisipäev, 18. oktoober 2016

Loomad ja looduse märgid.

Olen alati pidanud metsloomade nägemist heaks endeks. Solunari teooria ütleb ,et kuu erinevad faasid mõjutavad loomade ja kalade käitumist. Nii,et liigub maa peal - liigub ka vees. Üleeile kui pumbamajale sarikad ja laudise peale sain, otsustasin teha selle sügise esimese kääru merele. Naabrimees Jüri kuulis seda ja kaebas Toomikule ära. Võtsin seepeale Jaani ühes.


Tal oli see esimene kord paadiga merikat minna proovima. Ütlen otse - minul mingeid ootusi ei olnud ja õhtu seda ka kinnitas. Kuna aeg oli hiline saime vee peal olla tunnikese ja sellest piisas ,et sadama lähedased magusamad kohad läbi loopida. Ümmargune 0. Tegelikult juba kolmandas nn ankrupaigas saime kaaslase. Seiras meid eemalt. Kiilaspea aegajalt kadus ,et mõnikümmend meetrit eemal taas välja ilmuda. Vot hüljes on küll see loom kelle nägemine solunari teooriaga kokku ei käi. Või tegelikult käib aga kalalootust ei ole mittemingisugust, kui see peletis läheduses on.

Lõpetasime loomulikult saagita aga see polnud mulle oluline, kvaliteetaeg oli ikkagi.
Tuul oli ka sellisest mittesobivast kaarest( lõuna-kagu), et oleks võib-olla sektorile 5 kuidagi sobinud.

Selle arvamisega olingi eile hommikul taas sadamas ja kurss sai võetud sektorile 5. Vesi oli tõesti väga maas nagu telekast on räägitud.


Ja 95% piiritus.


 Tuul sobis selle koha pealt küll, et oli küllalt vaikne(ei pidanud isegi triivankrut kasutama) ning ka suund soosis triivi piki rannikut. Tegin seda lõiku ,kus kõige rohkem kontakte on olnud.  Ogalik ja ilmselt tobias?(selline 20-25cm pikk toorvorstike pealtvaates) saatsid lanti sissekerimisel üpris tihti. Nii,et söödakala oli kõvasti. Ei saa öelda ,et forell päris puudus, sest triivi keskel sain toksu , tegin kerimisse kohe pause ning sain natuke kõvema kontakti kohe veel. Kuna kala külge ei jäänud otsustasin millegipärast teha uue heite teise landiga(tavalisaelt ma ei viitsi või siis paadikaaslasel on teistsugune lant niikuinii, et sealtpealt saab näha kas midagi tuleb ära või ei) Vahetasin hansen flashi toby vastu ja 3-4 heite jooksul ei midagi, vahetasin siis flashi tagasi ja kohe oli ka rabak ,kuid külge ikka ei jäänud. Tunda oli ,et mingi kolliga tegu ei olnud. Pirts konn hoopis. 
Triivi lõpule lähenedes jälgisin silmanurgast ühte kalameest ,kes käis nii kaugel neemekese tipus ära kuhu tavalise veeseisuga mitte kuidagi ei pääse. Siin on ta juba tagasiteel aga sektorit tundes olin valmis päästeoperatsioonks. 


Õnneks seda vaja ei läinud. Ilmselt oli tegu kogenud kividel turnijaga.


Kuigi tasakaaluvehkimised olid sellised dramaatilised kohati. Kui triiviga sinna jõudsin ajasime törts juttu ka. Ütles ,et paar päeva tagasi oli seal tipus parve trehvatud - sellest ka ukerdamine sinna.
Mina jagasin oma konnatoksu koordinaadid ning lõpetasin päeva lahe teisel kaldal veel ühe triiviga.


Sektor 4 oli heina täis ja söögikala ei näinud, kuigi tuul on puhunud pigem sisse ,kui piki juba mitu päeva. Sellega sai ka püügipäevale joon alla tõmmatud.

Ja ,et selgus täielik oleks võtsin siis täna idapoolse püügiala ette. Sättisin kursi mälu järgi nii, et triiv jällegi piki kallast kasuliku sektori ära kataks. Paraku kohale jõudes oli püügimaa võrke nii täis topitud ,et isegi kohustuslikku 50m vahet ei olnud neil seal. Enamus püügimaast oli võrkudega kaetud ning pidin tükk maad poolsaare tipu poole sõitma ,et loopida saaks. 

Tuul lükkas küll natuke kaldast ära aga aegaajalt paar aerutõmmet hoidsid õigel joonel enam.vähem. Ja siis loopides märkasin eemal kivil mingit liigutamist. Hoidsin sellel siis aegajalt silma peal aga kauguse tõttu ei saanud aru kes, või mis seal on. Natuke lähemale jõudes tegin seebika zuumiga esimese ülesvõtte.


Seal keskel suurema kivi otsas. Olin veendunud ,et taas hüljes ja mõttes valmistusin lahkuma, kui lähemale jõudes eristasin kasuka pruuni värvi. Hüljes peaks olema ju hall. 


Gabariitidelt sobis hülgega aga värvilt kindlasti mitte, ka kober ei saanud olla sest selleks oli see karvakera jälle liiga suur. Nüüd hakkas teema mind juba huvitama ning tegin varakult aerutõmbed ära ,et triiv kivist võimalikult lähedalt mööduks. Avanes selline pilt


No midagi ei saa aru. Tegelikult meenutas nagu karupoega aga teades, kuskandis ma olen oli ka see välistatud. Siin lihtsalt ei ole karusid, seda enam veel, et meres. Läksin veel lähemale ,et saada selgust:



Kuhil ei teinud minust väljagi. Pidin natuke lärmi tegema ning siis lagunes see kolmeks. Kolm noort saaremit oli hunnikus siestat pidanud. Vabandan tagantjärele nende häirimise pärast aga uudishimu oli nii suur. Tagasi kalapüügi juurde pöördudes mõtisklesin kalavarude üle piirkonnas, teades ,milline tapjageeniga õgard saarmas on. Liigitasin ka selle looma kalapüügiennete hulgas negatiivsete sekka. Ehk jälle tühi püügimaa. Tegin küll vapralt triivi lõpuni aga ootused olid kadunud. 
Kalatuse põhisüüks pean tegelikult ikkagi lõunakaare tuult mis siinkandis on pikemalt puhunud ja prognoos näitab, et ei lõpetagi niipea. Ka võrgumehed sadamas käivad iga päev võrke nõudmas ,et oma 1-2 lesta kätte saada. Punane on kadunud hetkel.

Leidsin Anti nipinurga tarvis ülesvõetud materjale veel aga praegu ei viitsi üles panna.

Rain läheb Soome kalale nädala lõpus. Kannatan ära kuni Ta tagasi tuleb ja teen ise ka veel ühe kohatripi sinna. Kalevil ,kes parasjagu seal on kuuldavasti kõige paremini ei lähe. Andrus ,kes samuti seal on vahetas kohapüügi jälle haugipüügi vastu, Tal oli taas lõbus olnud. 30 ringis käis käest läbi päevaga.

Mehis









reede, 7. oktoober 2016

Finaal(selle reisi)

Tänane päev oli kuni õhtuni masendav.com vol 2. Tiksusime 11-st ilusa maja sektoris. Sealt üks ahven mul,


 ja Antil allamõõdu kohakonn.


Pilti tegin nendest kaladest igaks juhuks, et äkki enam ei saagi midagi. Ja minu puhul see peaaegu nii oligi. Vaikselt allavoolu minnes juhtus see jälle. Nimetagem seda Anti freakshowks. Oma lilla jälkusega hakkas kohasid paati kraapima. Paneme pildi ka - mida võiks nimetada - sinul seda värvi ja tegumoodi ei ole. Wake asju ei söö siin jões juba ammu keegi.


Ainus lohutus minule oli see ,et kõik nad imesid ennast otsa. Mingit tugevat kontaktiga võttu ei olnud Tal. Kui Antil oli kastis 4 koha ja minul midagi siis leppisin olukorraga ja sõlmisin lõpuks endaga rahu, Lilla jälkuse vastu lihtsalt ei saa ja kõik. Tundsin ennast nagu Rain ,kes peab blogisse kalapiltide asemel looduspilte panema. Isegi pöial oli suurest jigitamisest katki.


Samas valdasid mind kõhklused ,et kusagil peab koha ka normaalseid asju närima ,sest soomlaste paate polnud näha. Kui kala ei võta saalivad nad ringi aga täna oli teistmoodi. Õhtul lõpuks otsustasime vahetada asukohta ja otsida elamusi mille pärast sai siia tuldud. Ootused väga kõrged ei olnud aga kaotada polnud ka midagi. Liikusime vähe ülesvoolu ja Anti tegi seda kohe uuesti - oma lillaga sai kala. Hakkas vaikselt hämarduma ja siis see juhtus. Nagu muinasjutus. Sain 30 minutiga 7 koha. Näris minu naturaalet ja sealjuures agressiivselt. Sain vähemalt 3 litrit. 3 olid paugud ja üks oskas ennast kõhtupidi landi otsa panna. Anti suurendas oma saaki veel päeva suurima 1,6 võrra ning päeva skooriks jäi lõpuks 7-6 mulle. Uskumatu. Ja nagu alati, alles reisi viimasel päeval näris kala.


Täitsa normaalne formaat, ühtegi väga konna nagu eelnevatel aastatel - ei olnud. All minu ülal Lootsi kalad:


Täiendan veel kohavõtu kategooriaid, sest kõik ei tulnud kohe meelde.
1. põks (ahven, latikas, ja mingid kalad veel ,kes landi otsa ei jää)
2. toks ( nagu eelmine aga reipamalt, ka koha uudishimutsemine kuulub siia)
3. põmm (teeb peamiselt haug, harva ka uimane koha)
4. pauk ( selline kilo + harilik koha)
5. litter ( ka kilone koha on suuteline tuuletu ilma ja hea ridva korral seda korda saatma)
6. selline litter ,et varbaküüned tõmbavad rulli. (korralik reibas koha ja loomulikult tõugjas)

Õhtul oli spa(saun) ja pidulik õhtusöök kuhu kuulusid verivorstid, lamba kebabid ning magustoiduks keedetud seajalad. Ühesõnaga see mis järgi veel oli. Aga hommikul vara oleme sunnitud lahkuma , sest juba täna öösel saabub Rain. Aga meie Rainiga kalal ei käi teatavasti.

Edu Teilegi
Mehis



neljapäev, 6. oktoober 2016

Taas jõgi rikkis

Teen hästi lühidalt.
Juba 4-ndat hommikut olid miinuskraadid:


Jões varastati vesi ära:


Seoses sellega ilmselt lõpetas ka kala närimise. Hommikul midagi oli ja loojangul ka. Vahepealse aja oleks võinud onnis istuda. Tõsi õhtuse kala litter on siiamaani käe sees veel. Koha võtud saab jagada laias laastus sellise skaalaga:
1.põks
2. toks
3. pauk
4. litter.
Litter on võimalik ainult karmima testiga ridvaga, näit. 20-70.
Kogu päeva töö meil Antiga:


Kalevil läks nagu tavaliselt ja piirdus ühe kohaga. Ta läheb homme hommikul koju jalpalli vaatama ja tuleb siis tagasi siia harjutama. Meil Antiga on homme selle reisi viimane püügipäev. Millal ja kas tagasi ei tea veel. Võtan päevhaaval.

Anti on juba kummuli ja nipinurk jääb täna ka seepärast ära.

Mehis







kolmapäev, 5. oktoober 2016

Masendav.com

Nii kohutavat päeva pole minul tükk aega olnud. Eile sai õhtusöögilauas kokku lepitud, et teeme kiire linnatreti hommikul. Vaja oli - meil Antiga bensiini, minul uut nööri ,Kalevil oli fortuunaga mingi tegemine. Ja mis nööri puudutab siis pean ära kaebama, et õhtul sai kokku lepitud(vähemalt minu arvates) ,et kui honkaris on veel yoshino nööri mõistliku läbimõõduga siis see kuulub esmalt mulle.
Anti sai sealt eelmine kord aga juba siis olid riismed seal järgi. See nöör näitas ennast vägagi positiivsest küljest nende päevade jooksul.
Olimegi hommikul varajased ning enne poe avamist olid joogiveed ja bensiinid olemas. Jäänud vaid mulle kõige olulisem - nöör. Ja mis juhtus - Kalev tormas poodi ja ostis viimase 0,16 nööri minu eest ära. Rsk. Olin tige.
 Pidime nüüd teisest poest läbi käima ja sealt sain õnneks soovitu.


Kalev sai sellega andeks aga karma sekkus ikkagi ja see kajastus hiljem Tema päeva tulemustes kalade näol. Hiljem selgus ,et ,16 on natuke palju , 0,14 oleks olnud ok.



Päev vee peal hakkas minule petlikult positiivselt. Kolmandast ankrupaigast sain allakilo koha ning järgmise heitega laksas veel üks konn heite langemisel ära - jackpot noh. Edasi tilkus koha siit ja koha sealt - töötas peamiselt kpbaitsi kohupiim. Anti ei olnud sellega millegipärast rahul ja hakkas katsetama asjadega , mis ta täna hommikul oli soetanud. Sinna vahele ka vanemaid õuduseid. Oli meil ka selline helgem moment:


 Seisult  3-3 rebis Anti ette. Sealjuures püüdis ta kohad värvidega ,milliseid ma eales näinud ei olnud. Ma tean küll seda tunnet , kui saad ilusa kala ja paadikaaslane küsib - millega said ning siis on maru hea vastata - Sinul seda värvi ei ole. Seekord olin mina see autsaider. Suurima hoobi sain siis ,kui Anti sai kaks 1,3 kilost koha kahe järjestikuse heitega. Ja värv oli mingi tumelilla selg, õline kõht, seljal veel punane tera sees. Peter Lahti production. Kohutav. Kui Rain vaid seda jigi näeks. Tundsin ennast alandatuna - mida värvi. Sattusin isegi natuke paanikasse ning vahetasin närviliselt lante, kuid kontakte nicht. Tõmbasin sügavalt hinge , tegin mingi Anti ebaõnnestumise järel naerujoogat ning ratsionaalsus oli tagasi. Õige pea sain ka mõned kontaktid aga kala paati mitte. Olin juba valmis peksasaanult saba jalge vahel Lootsi paremust tunnistama (Kes tõele au andes domineeris enamuse päevast), kui sekkus lõppuks näpuotsaga õiglust ning sain mõnusa litriga 1,3 külge ja paati. Kellaaeg oli küllalt hiline juba ning päris kinni püüda Anti tundus ebareaalne nagunii. Kuid väikse positiivse impulsi siiski sain. Ning finaaliks natuke enne 20-t sain sama mõnusa pauguga ühe samasuguse veel. Seis jäi 5-7 Antile. See haav minu hinges on ilmselt jäädav. Isegi Viljar ei ole midagi sellist suutnud kunagi korraldada.
Ja see -10 punkti on ka minu.


Peale tänast traumat on maailm teistsugune.

Mehis

Anti nipinurk on täna suletud!



teisipäev, 4. oktoober 2016

Viimaks ometi

Tänane plaan nägi ette käiku koskede alla. Magus uni lükkas varajast starti küll edasi aga lõpuks saime jalad alla ning 8.45 saime liikuma. 45 min hiljem olime kohal ning imestama pani vool jões, mis ei olnud sugugi väike. Tõeline vool tuleb seal tavaliselt 11 paiku. Aga juba selle vooluga jäid magusad augud püüdmatuks. Eine loodipilt jätkus ka täna - metsik elu kees vee all ja eristada, kes on kes oli võimatu. Ja selle allpool veepiiri olevas pillerkaaris ei oslenud aktiivselt koha.

Anti avas õige pea konnaga.

Mina enamjaolt muudkui sidusin. Järjest sidusin. See powerpro 0,13 on täielik pa*k. Tunni ajaga olin ilma 4-st landist, 2 tunniga 6-st. Päeva skooriks jäi lõpuks 8 landikaotust mulle Antil 2 tk.. Üks läks haugi nahka aga teised juhud olid lihtsad kinnijäämised - õrn tõmme ja naksti puru jälle. Kiristasin hambaid ja needsin oma nöörivalikut. Kusjuures Anti on selle powerpro ikalduse korra juba läbi elanud.

Tunnike hiljem sain ka mina käe valgeks konnaga.


Ja siis saabus päris vool. Ning sinnakanti ajal ka KPBaitsi paat. Tulid vist tööle uusi jigimalle testima. Puhusime törts juttu nii nende tulles ,kui lahkudes. Ja lahkudes andsid nad vihje ,et sini-valge tõi neile ühe mõõdukoha. Panin siis Kalevi lemmikjubeduse otsa - elektersinise, valgekõhuga ning peente veresoontega kaetud sirpsaba. Ja esimes heitega ilusa litriga kala küljes ning mõõdus ka veel.
Tore.
Kuna vool ikkagi püüda normaalselt ei lubanud, otsustasime taanduda ja jätta püügimaa paremaid tingimusi ootama. Proovisime veel tirgutada aga tuule ja voolu koostöö puudus täiesti ning vurrisime tagasi läbi linna kümbi harusse. Seal null(tegelikulk üks limakonn minul küljes käis). 10 haru all otsas ikka 0. Kell  hakkas 17 saama ning minul selle igava päevaga kippus silm kinni vajuma. Sundisin ennast suurel jõel veel loopima ja siis juhtus midagi mis kohe ärksaks tegi. Nimelt koll tuli otsa. Tõsine koll - vedas liini vaikselt maha ,ei rabelenud eriti vaid ajas oma asja seal all edasi, minul ritv täiesti u kujuline. Püsis küljes 7-8 sekundit ja kukkus  ära. Unise peaga eriti emotsioone ei jõudnud tekkida, kuid virgumine oli siiski täielik. Uuel landil lima hambajäljed puudusid - järelikult oli koha - seda ei saa keegi minult võtta.
Õhtuks oli ka loodipilt normaliseerunud ning enamus ebaolulist kalamudru kadunud.

Sealtkandist sain kompensatsiooniks ühe mõõdukala kasti. Ja siis oli Anti kord. 1,3 tuli ära. Nice.


Veidi hiljem tal veel üks mõõdukas. Ning enne pimedat veel kord 1,3. Rsk. Sinna vahele mahtus pauke ja ärakukkumisi meile mõlemile.
Päev lõppes Kalevile sarnaselt minuga 2 mõõdukoha.


Meie kalad Antiga sellised:


Vähe ja väikesed aga algus seegi. Värvidest olid õhtul teistest paremad naturaaled, Peter Lahti kohupiim ja punane(?)

Mehis



Anti nipp tänaseks on:



Kui Mehis ankruga tagurdab on mõistlik istuda. Sest äkkpidurduse korral oled siruli kalakola peal paadis nagu täna minuga juhtus.




esmaspäev, 3. oktoober 2016

Restart

Hommikul tegime varajase stardi Antiga - 8.45 olime liikumas. Paar heidet kümbi all - seal null. Ilm ise oli hommikul selline:


Põõsa august kummalegi üks konn.




Sealt edasi mere äärde. Et, äkki on mõned haugid kogunenud sinna. Ei midagi. Üks mikrolima minul ja kõik. Hiljem Anti tasakaalustas seisu korraks:(Ja arvas ekslikult ,et se jääbki nii)


Tegelikult oli see mittevõtt kaunis ootuspärane, sellepärast ka väike jerkimine hommikul. Teema selline ,et vesi on hoolimata reedesest tormikesest kristallselge, Voolu pole jões olnud reede õhtust saadik.
Tuul on puhunud merelt jõkke sisse ja teeb seda jätkuvalt. Kunagi ammu ,kui Rainiga kalal käisin sarnastel tingimustel, sai kolle meelitatud ülevalt nõlva pealt , kuid sealjuures pidi olema täidetud veel palju erilisi tingimusi ,et see kontakt tekiks. Ehk kõvasti vaeva nägema. Oleme neid olukordi siin niipalju kogenud, et võib tõesti olla suure koha aeg. Tänagi näitas lood kolle põõsa augu lähedal. Kuid jigitamine vaid häiris neid. Suurem kadus ära ja väiksema - oletatavalt 6-7 kilose leidsime loodiga hiljem ~30m ülesvoolu. Ning jätkuvalt mittenärivana. Hiljem Kalev ka tunnistas .et tirgutas oma udupeene kajaka abil üht sellist sealkandis. Kahjuks kätte ei saanud(sic - Mehis).
Peale voolu tekkimist pelelõunal jões oli kajaloodi pilt nii kirju ,et midagi mõistlikku sealt välja lugeda ei olnud võimalik. Kõik potensiaalsed kajastatud kaared ei närinud. Ainuke, kes aegajalt elevust tekitas oli suhkruka mõõdus lima.
Häbi tunnistada aga me trollisime täna. Kaks lõiku vähemalt. Kuna kasutasin trollimiseks jergikomplekti ,36 nööriga siis lanti vajalikule sügavusele ei saanudki ja see natuke vähendas süümekaid. Ja trollimine oli ettearvatult tulemusteta. Kollektiivne õnnetunne tekkis midagi 16 paiku, kui leidsime sama tulutu tegevusega nagu meie - tegeleva Kalevi diivaniaugu lähedalt. Ning Anti pani ette, et lõpetame selle jama ja läheme parem onni j**ma. Frusteerunud kalasajatele see ettepanek meeldis. Nii kõvasti ,et onni poole liiguti gaas põhjas. Selle käigus tegin kaunid ülesvõtted Kalevi paadist. Alguses ahtri poolt.


Ja möödudes ka vööri poolt



Toonitan - Kalevil on gaas põhjas.

Onnis multimeediaseadmeid võrguühendusega ühendades selgus ,et oleme saanud uue Presidendi. Ja esimese Naispresidendi. Esimesed kolm ringi läksidki Temale kõige tarviliku soovimiseks.
Kuskil kella 17.45 paiku kõhutunne ütles ,et nüüd koha närib aga uhkus ja autunne ei lubanud enam ennast lolliks teha ja jõele enam ei läinud.
Piduliku momendi puhul on õhtusöögiks ahjupraad kukeseentega ning Moe toodang aitab hoida pidutunnet.

Väike märkus veel teistele kuhapervodele - vesi võeti juba laupäeval ära. Võtke oma joogivesi kaasa.

Irenele ja Gerlile soovin superpuhkust ning uut head Presidenti.
Mehis

Üks remark veel mille ma kõrva taha panin paadis:  Anti tunnistas mingi vaidluse käigus meil paadis - nii idioot Ta ka ei ole. Ehk midagi siis seal viltu ikkagi on.





Anti ütles kuldsed sõnad küsimusele mis täna Tema nipinurgas avaldada:
Vala viina





pühapäev, 2. oktoober 2016

Puhkepäev

Juba eile leppisime kokku, et tuleb hommikusaun. Anti panigi 8 paiku kütte ning pool 10 saime juba lavale. Vahepeal käisime saunast F1 Malaisia starti vaatamas.


Ja siis saalisime saunalava ja võistluse vaatamise vahel kuni finishini. Edasi väga hiline hommikusöök, kus Kalev tegi mune aga naaatukene said liiga kõvad ehk vähe vedelad.

Jõe peale minnes leppisime Lootsiga kokku ,et esimene päeva pool möödub merel jerkides, sest pühapäeval voolu jões naginii ei ole ja kala ei näri. Ehk jigitada pole suurt mõtet. Hiljem selgus ,et meil oli 100% õigus, Selle vahega ,et ka merel ei toimunud suurt midagi.


Ainult haugikonnad ja need ka maruharva. Ilm oli super aga ilmselt mitte kaladele. Jõgi oli paate paksult täis ning oli aru saada, et enamjaolt tegeleti sooja ja päikeselise ilma nautimisega käsi üle parda automaatselt tirgutamas. Kala kellegil ei näinud. Kalev tegeles samuti loodi järgi kala peibutamisega aegajalt ka jigitades.


Põõsa augus oli kaks kohakonna küljes käinud ning mikro ja makrolimad olid ka seganud.

Päeva lõpupoole harjutasime Antiga ka jigitamist. Minul õnnestus käsi konnaga valgeks saada.


Antil nii hästi ei läinud aga päevaga jäime mõlemad rahule. Eriti meeldis hommikusaun mida peaks veel kordama. Nüüd on punud juba õhtusööki täis ja täna ka varasem otboi ilmselt.

Mehis


Ja veel



Tere, täna valgustan Teid,  kuidas käsi puhastada ,kui nad määrdunud on aga puhastusvahendeid ega vett käepärast ei ole. Tuleb lihtsalt võtta tükk juustu ja mudida seda kuni käead on puhtad. Kas selle hiljem ka söögiks tarvitate jääb juba Teie otsustada.


















laupäev, 1. oktoober 2016

Laupäev kulges suviselt

Oli oktoobri kohta tavatult soe ja päikesepaisteline ilm. Täna ennustatakse ka tuule vaibumist. Tõsi seda küll alles õhtuks. Meie Antiga liialdasime ka natuke eile õhtul. Seetõttu ärkasime hiljem ja aeglaselt. Meelis käis läbi 10 paiku terehommikust ütlemas. Ning tõi fileed külma , neil seal udupeenes puhkemajas sügavkülma ei ole.  Anti oli selleks ajaks juba üht-teist manustanud ,kui lõpuks 10.30 startisime onnist. Tegime oma kava läbi - 4 haugikonna ca 2-2,5kg. Pluss see väike ahnik:


Üks vahejuhtum oli merel veel. Vaatasin ühel hetkel ,et esimese panipaiga luuk Anti tagumiku all on irvakil. Palusin tal see sulgeda ,kuid selgus ,et see ei ole vüimalik. Eile oli Ta toppinud oma jigikarbid paukvestide peale ning vihmane ilm ja niiskus olid poolautomaatse karpide all lahti teinud surudes karbid üles ja kiiludes kogu krempli sinna kinni. Andis lahti sikutada. Anti arvas veel, et kui esimese karbi liikuma saab siis lendab kogu panipaiga sisu vastu taevast. Surve oli sedavõrd tugev.



Aga lõpuks olukord siiski lahenes. Nüüd tuleb lihtsalt uus padrun tuleb panna
Täna pidi olema viimane jerkimise päev. Ja mitte terve päev vaid kella 14 ni , sest siis saab täis täpselt nädal haugipüüki. Et edasi pühenduda jigitamisele ja kohale.

Kell 14 pidi saabuma ka Kalev.  Paraku jäi Ta natuke hiljaks. Aitasime Ta oma kompsudega üle jõe. Ka paadi aitasime Tal vette ning siis saabus Meelise jõuk oma fileede järele. Pidid koju ära lahkuma. Olid saanud täna ka 9 koha. Läksime siis Antiga ka esimesele ametlikule kohapüügile. Jergistuffi tõstsime enne paadist üldse välja.
Peab ütlema ,et aklimatiseerumine haspelrulliga peale 7 päeva multit ei olnud sugugi lihtne. Isegi ridva vinnastamine tundus võõras. Rääkimata kompletki sulgkaalust. Aga vaikselt hakkas sujuma ning kahe silla vahelisest august tuli esimene jigikala:


Viskasin tagasi. Paar tükki tuli hiljem veel sama liiki ,kuid koha nihct. Ainult latikas lutsutas auguserval. Varsti saabus ka Kalev oma komplektiga jõele. Nullitasime aegajalt nihkudes allavoolu, et täita päeva teise poole plaan - vähemalt üks toks. Käisin alumise augu loodiga üle ning midagi nagu näitas. Ning mõned heited ja kinnijäämise tõttu kaotatud jigid ning paati tuli selline:


Kena 1,3 kilo. Ilus algus kohajahile.
Õhtul oli verivorst ja apteeker J.J. Kurbergi väljamõeldis.

Mehis

Ning ka sellest ei pääse


Kui Te olete elamisest ,kus on talveks just vesi välja võetud, ning peab hakkama saama enamjaolt ühekordselt kasutatavate nõudega, siis tuleb olla äsja ahjust võetud verivorstidega ettevaatlik. Mõistlik on kahvlit jahutataud keedupeedis enne vorstilõikamist hoida, et ei juhtuks nii.