pühapäev, 8. mai 2016

Soe finaal

Tänane hommik algas samuti varakult, Anti ja Kalev olid tõsi küll juba läinud, kui meie liigutama hakkasime. Meie jaoks oli kell 8 üsnagi vara. Pestud, kammitud, ja söönud võtsime samuti kursi merele. Teisel paadil oli paar haugi juba kastis, kui kohale jõudsime. Õige pea avasin 4,44 kilosega, edasi kohe veel 2 ne konn ka. Siis väike paus järgmiste kaladeni. Püügiaeg oli täna nagu äraminekupäeval ikka limiteeritud. Seetõttu vahetasime sagedamini ankrupaiku ning mõnes mõttes tõi see ka edu. 12 -ks oli 7 kala kastis.



Nii, et Mario, kes taas värsket tellis midagi ikka saab. Kalev ja Anti said täna kahepeale 3 haugi. Antile oli meeldivaks lõpuakordiks enne onni sättima minekut reisi suurim 4,3 kg kala. Viljar rebis ka mõned, mina pidin rohkem täna see musta töö tegija olema. Meie paadis käis 8 kala ja üks neist koguni alla kilo. Kala mõõt oli täna tunduvalt väiksem. Selle landiga võitsin kihlveo(õlle) ,kui Viljar arvas ,et kala ta ei too. Tõi küll . isegi latika tõi lisaks haugile. Oli ilmselt see "võtab ka porgandit ja ukselinki" moment


 Kella 13 ks olid kõik onnis tagasi ning läks lahti hoogne kraamimine järgmiste pervode tulekuks. Mina ja Kalev võtsime paadid ka välja, sest enne sügist ilmselt tagasi ei tule. Enne, kui jõudsime lahkuda oli uus punt kohal eesotsas noore Bonderi ja tema prouaga. Teisipäeval lisandub neile veel Rain, kes tuleb puid laduma. Tee Helsingisse möödus vahejuhtumiteta ning nüüd toksin laevas Anti tahvlis neid ridu. Õues on 24 kraadi sooja, see soojalaine mida ootasime jõudis alles nüüd kohale. Nii kiiret veetemperatuuri tõusu - tulles oli 6,5 kraadi nüüd minnes 11,5 - pole siin veel üle elanud. Ka voolava vee hulk oli kogu see aeg tulvavee mastaapides, poid merel olid alles täna esimest korda kõik veealt väljas. Aga nagu ikka saabub normaliseerumine siis, kui meid enam seal pole. Ainus mille üle kurta ei saanud oli ilm - prosto fantastika. Näod ja käed põlenud hoolimata kaitsvast kreemist. Laupäev tegi õnneks 🍀 sellest üle tavalise pikkusega reisist kordaläinud käigu. Minu rekordhaug oli muide marja täis ja tühja kõhuga. Sai ennast tiba välja lülitatud. panen igaks juhuks siia munakeetja lüliti asendi. Kui keegi kavalpea peaks selle paigast ära keerama siis on hea selle järgi peenhäälestada.


Nüüd tuleb jälle argipäeva sisse elada. Pildid ja muu redigeerimise teen esimesel võimalusel aga millal see võimalus avaneb ei ole praegu ette näha. Mesilased ootavad mind. Ilusat emadepaeva kõigile emadele ja kohtumiseni.


Mehis

laupäev, 7. mai 2016

Ajastus. Kõige tähtsam on ajastus.

Tänane päev algas tegelikult juba eile, kui kõik varahommikuseks stardiks valmis seati. Viljar pani meile kella 8 ks kella helisema, Kalev ja Anti püüdsid meid üle kavaldada ning ärkasid tunni võrra varem. Kalev jäi seetõttu ilma ka oma keedumunast. Niisiis ületasime ennast ning saime vee peale isegi enne 9 t. Merele jõudes oli paar paati juba ees. Seadsime ennast Viljariga randi peale paika ning püük võis alata. Ilm oli parem, kui eile. Olime täna ka paremini külma vastu kaitstud, hiljem selgus, et võibolla liigagi hästi. Saime veerand tundi randmeid soojaks loopida, kui meie tähelepanu köitis mere poolt lähenev paatide paraad.


Saabusid täpselt kella 10-ks, seadsid ennast puugikorda ning alustasid ühel ajal trollimist. Selge, olime sattunud keset kalapüügivõistlust. Kuus väga hea varustuse ning erineva suurusega meeskondadega paati ajasid oma rehad laiali ning haugi hakkas neil ka kohe tulema. Meil oli siiani olnud 0 kontakti. Kalevi paat ukerdas kaugemal merel. Meil läks esimese kala saamiseni veel tunnike umbes, kui avasin neljasega,


sellele järgnes kaks pool ja kui kohta järjekordselt vahetasime avas skoori ka Viljar.


Ta sai kala busteri klooni bomberiga kiirabi värvides. Proovisin siis ka paskasärki värvides herky jerkit


ning hoplaa - minu haugirekord nagu ka kahvalina purunes.


 Uus tippmark on paarisaja grammi võrra suurem Turu saarestikust püütud kaladest ning on nüüd umbes täpselt 8 kg ja 4 grammi. Juhei. Selleks hetkeks olime midagi nagu aru saanud kuskohast kala otsida ning järgmises ankrupaigas laksas Viljaril 7 miinus ära.


Emotsioonid olid nüüd mõlemal positiivsed. Järgnesid sellele üksikud kalad siitsealt kuni meie ramm tänu varajasele ärkamisele rauges. Mõtlesime esiti kuskil roostikus lebotada aga siis tuli geniaalne mõte parkida ennast potensiaalsesse võtukohta. Mida sai tehtudki ning lasime silma looja. Ärkasin selle peale, et Viljar hüüatas - kuule sina haara kahv. Ta oli mu nime unustanud - kujutate ette. Ajasin ennast unesegaselt püsti ning kahvasin 3komaviiese ära. Vaadake ka Viljari emotsiooni 3,5 kg lihaseid kahvas rabelemas:


Kuni ta haugi ja lanti kahvalinast lahti harutas, tegin heite ja plaks 2,5 küljes. Peab mainima, et tegemist oli kindlasti minul top 20-sse mahtuva ärkamise/ äratusega. Imeline ärkamine. Toredaid juhtumisi oli teisigi, Viljar sai haugi kellel lisaks suunurgas olevale landile oli hammaste vahel ka puuoks.




Minul oli selline võtt, kus kala ujus ennast kuskile landiga nii kinni, et, kui nööri lõdvaks lasin läks tükk aega enne, kui kala mu landi vabastas ja sain teda edasi väsitada. Anti jergikalad 2,681 ja 2,645 ning trollides suhkruhaug mis jäi kaalumata ja 2,784. Kalevil olid jergikalad 2,98 ja 2,96.



Kuigi alla kolme kilo jergikala loetakse konnaks, ümardame Kalevi kalad kolmekateks. Päeva lõpetas saun ja viimane õhtusöök ilmselt see kevad siin. Homme saame mõned tunnid vee peal Mariole kala püüda(aga olgu see viimane kord) ja siis ootab juba kodutee. Tänane päev korvas eelnevad ning võib öelda, et saime ikkagi kalale pihta. Kui homme midagi toimuma peaks on see ainult boonus.


Kõik halb on möödas.

Mehis

reede, 6. mai 2016

Veel veidi

Seda trippi on jäänud veelkord poolteist päeva. Aeglaselt aga visalt tulemused paranevad. Minul täna päeval 3 kala. 2kg, 3,4 kg ja 4,4 kg sain paati.


Maitsvad haugid on siinkandis - toituvad beebiforkadest.



Viljar täna ei pingutanud, tahab homme värsket ühes võtta. Ilm pakkus sellise vahelduse, et pidime peale lõunat korra onnis käima kihte lisamas, sest jube külm ❄ tuul puhus. Väljakannatamatult külm. Kalevil läks samamoodi nagu Viljaril, a Anti sai ühe 3,8 kg havi westini plypatusega.

Mulle tänane päev meeldis, millega ei nõustu kindlasti Viljar ja Kalev. Kalev, kes ei jergi, käis õhtul poes jerke ostmas. Kes ütles, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Looduse märkidest niipalju, et 2 jänest olid meil aias, kui merelt tulime. Põllult sain ühe tabamuse.


Tõlgendused tulevad võib-olla hiljem nagu ikka. Eile nägid Anti ja Kalev põtru üle jõe ujumas, kobereid ja kotkaid on näha pea iga päev. Üks soome paat, kes 6 ridvaga trollis sai täna 60cm forelli. Lugematul arvul haugi sai ta ka, kui oma rehaga läbi mere tõmbas. Tema vist suurema osa püügimaast ka segi keeras. Paate oli merel päris palju, aga kui lõunast võtt lõppes, pudenesid need laiali.

Eelpool mainitud poolteist päeva tekkis sellest, et lootus on veel haugi võtule sattuda ning lükkasime ärasõitu päeva võrra üksmeelselt edasi. Teisipäeval tuleb Rain sõpradega puid laduma.
Viljari palvel tehtud klõpsu panen ka veel siia. Loodus on võrratu.



 Mehis

neljapäev, 5. mai 2016

Helatorstai

Mingisugune neljapäev, mis soomlastele väga tähtis on. Kõik poed on suletud. Aga meie päevast nüüd. Meie kommuun on saavutanud mingisuguse harmoonia, igal omad kombed aga ka ülesanded ning üksteisele jalgu ei jääda. Lahkusime Viljariga üllatavalt vara - kusagil 11 paiku. Pidime ohverdama koguni hommikuse laste fantaasiafilmi lõpunivaatamise. Vurrisime ühe jutiga merele.



Kus, juhtus see, et Viljar sai väikese vahega kaks 4+ lima paati.



Jergiga loomulikult, värviks paskasarki. Peale seda, kui kalad juba kastis olid, poetas üle õla minu suunas küsimuse - tuleb ka midagi vä. See torkas päris valusalt. Kuna meri ei paistnud rohkem midagi pakkuvat, otsustasime külastada taas kapsapõldu. Anti tellis meilt 5 latikat. Esimene kala oli agressiivne - lõi seisvat salmo sliderit nii kõvasti, et mõtlesin - nüüd on küll haug. Aga tuhkagi, ikka latikas. Tegime kaks triivi ning võtsime Antile 3 kala. Ning tagasi merele. Nüüd oli minu kord. Kultamusta tõi esimese korralikuma jergihaugi mulle. 3ja pool kilo. Pinged maas loopisin edasi ja 3-4 heidet hiljem oli kontakt juba sellise kalaga, kes liini korralikult maha vedas. Siis kukkus nagu küljest ära aga hetk hiljem oli taas ritv paindes ja rull undas. Lõpuks näitas ennast, viskas väikese rulli ning läinud ta oligi. Aga tunne oli sigahea. Loo lõpetas kaks heidet hiljem jälle kolli võtt, kes jäi külge vist väljastpoolt, sest nöör kandis minuni korduvad kärisemisimpulsid. Ning midagi seal lõpuks nii kärises, et ka see kala kukkus ära. Kõik kolm võttu mahtusid 8-10 minuti sisse. Viljaril mitte midagi. Leidsin asjakohase olevat küsimuse - tuleb ka midagi?



Sellega meie päev lõppes.

Teisel paadil oli trollimise päev. Antil kaks hauginolki, Kalevil 3,5 kg. Kalev nn jerkis veel 1,8 kilose säina. Slideri alumine konks oli ilusti suus. Õhtu lõpetas saun ja minu tehtud sutsulatikapasta mille Kalev ja Viljar ketsupiga üle valasid. Selline tänu siis kokale. Ega roog muidugi eriti hästi välja ei kukkunud ka. Õhtul veel telekast Rocky II. Täiuslik puhkus.
PS. Täna nägime Viljariga lõpuks skunkahvi. Meil õnnestus saada ka haruldased ning autentsed kaadrid sellest haruldasest olendist, kes on täpselt kaadri keskel.



Küllaltki sama tavapärase kvaliteediga millega on tehtud ka teised fototabamused lumeinimestest ja skunkahvidest.

Mehis

kolmapäev, 4. mai 2016

Päevad tunduvad sarnased

Tänane hommik algas meie sõbra Hannu visiidiga. Ta tabas meid küllaltki ootamatult, sest telefonid on meil välja lülitatud öösiti. Tänu temale saime kõik hommikused tegemised tehtud ekstrakiiresti, sest kõik püüdsid näida Hannu ees hõivatuna. Ühe teo tegi Hannu veel, orgunnis meile koorma puid maja taha põllule.



Meie plaanidesse oleks paremini sobinud järgmine nädal, kui meid enam siin pole. Et, Rainile ka toimetamist jääks. Vaatame, et äkki ilmateade lubabki puudeladumise neile jätta. Läksime vee peale ning haluhunnik ununes peagi. Loopisime siin seal ja tulemuseks teadmine, et 28grammi võib homme suurel jõel juba toimida, kui vee vool veel natuke järele annab. Kontakte kalaga jõel ei olnud seega siirdusime kapsapõllule latikaid jerkima. Teel sinna sai selgeks ka meie ebaedu põhjus - Viljar võttis kotist banaani ning hakkas seda nosima.


Niipalju enesekriitikat tal veel on, et varjab ja häbeneb on tegevust. Hiljem päeva tulem vaid kinnitas selle vilja kahjulikku toimet kalapüügile. Kui siia lisada veel Raini poolt meile seatud needus, siis on meil isegi üleliia hästi läinud. Põllult võtsime mõned latikad ning läksime siis merele vaatama mis teine paat teeb.


Etskae imet - Kalev oli saanud jergilaadse landiga nimega slider 4,5 kilose tumeda kohaliku haugi. Ning enne seda veel trollides kilose koha. Koha polnud huvitav aga haug pani meid Viljariga päris hoogsalt merel vehkima. Nägime veel silmanurgast, kuidas üks soomlaste paat sai samuti korraliku havi. Lõpuks pidime ikkagi alla vanduma, ning lohutuseks käisime läbi veel kapsapõllult, kus kasti lisandus veel 4 jergikala minul, kelledest üks oli koguni 2,7 kilone hauginolk.


Viljari saagiks jäigi ainult 1 latikas. Vot mis tähendab banaan 🍌 paadis. Nüüd tuli veel meelde, et merel trollides sain ühe kilokuussada veel, loomulikult latika. Täiesti arusaamatu, mis toimub. Kuna avaldasime latikaeldoraado ka teistele siis Anti sai samuti elu esimese jergilatika.
Kalevi komplekt oli selline õhtul, pole paha.




 Ilm oli suurepärane, isegi tuule poolest. Soojemal ajal päevast oli dresskode isegi AC/DC. Ka õhtusöök oli võrratu.




Mehis.

Parandatud ja lisatud pildid 14.5

teisipäev, 3. mai 2016

Teisipäeva tagasihoidlikud teated

Eilne postitus jäi vahele põhjusel, et ei olnud eriti millestki pajatada. Lisaks veel see, et tahvlis trükkimine on harjumatu ning lõpuks keerab bloggeris veel kõik segi. Eile käisime lähimas linnas hädavajalikke tarbekaupu soetamas. näiteks ei olnud meil kamba peale ühtegi kalakaalu enam. Nüüd on kaks. Kalevi oma valetab Kalevi kasuks, Viljari kaal on enam-vähem täpne.

Viljar jerkis eile paar latikat veel. Mis toobki meid tänasesse päeva, kus meie paatkond käis järgmisel jõel, mis on siit ca 25 km kaugusel. Teekond oli pikk ja ohtlik, mitmed korrad istusime kividel. Saime käidud ning oleme jälle targemad, et ei oleks olnud mõtet nagu eriti minna. Ainus mis oli ok 👌 oli loodus ja ilm. Ilm muidugi mööndustega. Sain veelgi targemaks - Viljar paadis nr 1 ei tee. Nr 2 rääkimata. Kuidas ta terve päeva vastu suudab pidada on küsimus omaette.Seenioritele mõeldud mähkmed vist aitavad. Ühe korra kogu reisi vältel ta siiski metsapeatust küsis:



Tagasiteel käisime kapsapõllult läbi, kus me latikaid oleme kiusanud. Fauna on ööpaevaga aktiviseerunud. Roostikus ragiseb ja muliseb juba vaikselt. Täna sain mina ka lõpuks jergiga silma pähe, selline pooteist kilo rändas sumpa.



Mis oli paraku viga, sest õige pea murdis kala sealt vabadusse. Jättes maha augu, mis muutis sumba kasutuskõlbmatuks. Edasi ei olnud valikuvõimalust, kalad läksid verestatuna kasti. No cr.
Jergikunn Viljar tegi samuti õige pea jergi kalaseks - 1,4 oli kahvas.



Hiljem kumbki ühe latika veel paati võttis. Tänane päev tegi selgeks, et latikapuuk jergiga võib olla täiesti mõtestatud tegevus. Nn rabamisi oli palju aga külge jäid vähesed, milledest omakorda paati jõudsin need kes jõudsid.



Aga päeva nael oli minul loomulikult 2,66 kg haug mille sain sealtsamast kapsapõllult. See väike haug oli marja täis aga mari täiesti lahti. Selle tabamuse najal võib oletada, et kala kudemata ikka veel. Ning suudmesse õgima laskujaid lihtsalt ei ole veel. Optimismi hoiab üleval peaaegu hea seltskond. Üleeile, kui me taas Viljariga veele ei tormanud, nägime ennelõunal dokfilmi skunkahvidest. Sealt jäi meelde, et elavad nad soodes ning häälitsevad umbes nii - kurrrrrrr. Millesarnast õrna häälitsust me korduvalt kemmergus istumise ajal ka kuulsime. Selline on ta pealtnägijate kirjelduste kohaselt:




Õhtusoogilauas kuuldus, et meenutab välimuselt natuke Raini. Vee temperatuur on suurel jõel tõusnud 9 ja poole kraadini. Mis annab lootust, et võibolla ikkagi saame haugile pihta. Meil on jäänud veel kolm püügipaeva. Homme püüan uuesti midagi soperdada siia. Kahju on pildimängu poolelijäämisest, sest vajalikke pilte me üles laadida ei saa.


 Mehis

pühapäev, 1. mai 2016

Meie Viljariga ei tõmble

Anti ja Kalev olid ammu jõele lahkunud, kui meie ennast maast lahti ajasime. Hommikused protseduurid ning hommikusöök seljataga, nautisime vaadet naabri kuusehekile, kuni meie tähelepanu hõivas televiisor. Kalaleminekut ei mainitud mitte poole sõnagagi. Tiksusime vaikselt hilise pealelõunani, sõime kõhud täis ning seejärel tegime veel paaritunnise siesta. Lõpuks kella 5 paiku mõtlesime, et erakordselt ilusat ilma ära kasutades läheks teeks ühe kääru ka mere äärde.



Naabri paadisilla olid hõivanud pikanokalinnud.



Paadipingil on vormi muutnud kuulsad Viljari ujuvad silikoonlandid, mis nägid välja nagu suure linnu väljaheide. Peesitasime paadislla ääres paadis päikese paistel, kui käänaku tagant ilmus Kalevi ja Anti paatkond. Otsustasime nende muljed ära oodata. Muljed olid oodatult mittemuljetavaldavad. Aga meie plaan sisaldab ikkagi usaldamatust ning tuli ise püügitsooni kontrollima minna. tõmbasime ühe lõigu merel edasi tagasi trollides läbi.



Saagiks ainult üks haugikonn. Vool oli selline, et merel alles olid poid näha. Viljar nautis aktiivset, sportlikku kalapüüki täiega. Kasutusele on ta võtnud ka kaelatoe, et suure kala võtu korral ennast mitte ära nikastada.



 Suurel jõel pööras pinnas siin seal latikas. Nende sugulane ootas meil onnis suitsuahju panekut - kohalik põhjaõngemees hommikul andis.



Roo vahel õnnestus Viljaril jerkimise käigus samuti üks pooleteise kilone ära tragida. Tal läks seal 12cm salmo slideriga eriti hästi. Boonusena tuli veel võrk ka.



Õhtul saun.


 Ja suitsukala.



 Homse plaani teeme sisukama. Nagu postitusest näha, pilte me üles ei saa panna kuna tahvlid sd kaarti ei söö. Kui koju jõuan täidan need lüngad. Praegu on blogi nagu kööki kostev telekas, mis mängib teieses toas.

Mehis

Muudetud ja parandatud 14.5