laupäev, 30. aprill 2016

Valmimisolek nr1

Ma ei tea, mis kärbes Antit hommikul hammustas aga solidaarselt ja kannatlikult koos meiega  ta kalapüügiguru tulekut ei nõustunud ootama . Läks hoopis jõele. Hommik oli muidu tavapärane, L suuruses poolvedelad munad kroonisid hommikusöögi. Aga jah, täna ühineb meiega Viljar kelle mehetegudest võikski kohe esile tuua ,et ta saabub ühiskondliku transpordiga. Meie Kaleviga  ootasime kannatlikult kella 15 -ni, et minna suure guru järele kohalikku bussiterminali, Guru ütles, et nägi täna kahte neegrit. Üks oli frederikinkatu 22 lähistel ja teine reisis koos Temaga siia meie kanti. Rohkem tähtsündmuseid ei olnud täna vist. Mina sain kolm kohakonna millistest üks oli päris kobe - selline peaaegu kilo.


 Ära ei võtnud midagi, sest ootame ikkagi haugi. Avastasime söögivarude hulgast ka uued aksessuaarid.


Kuigi nii munad kui nende hoidjad on ostnud Viljar, ei suutnud ta kokku viia neid selles mõttes ,et need hoidjad on mõeldud M mõõdus munadele aga munad jällegi on L mõõdus. Oeh.

Täna hommikul juhtus veel selline kole lugu, et minu läpakas sattus ujuma värskavees ning kooles ära. Seepärast toksin seda lugu praegu Anti tahvlis. Mis eriti raevu ajab on see saatana isemõtlev speller, mis on juba esimese kolme reaga mind endast välja ajanud. Viljar tuli appi ja killisime selle abilise ära.

Õhtul oli tunda juba nagu perenaise kätt, Viljar vaaritas normaalse õhtusoogi,  püüdsime teda rakendatuna hoida,  andes talle musti nõusid pesemiseks.
Nagu te isegi juba tähele panete, ei ole ühtegi pilti. Võibolla ei tule ka, kui me midagi välja ei mõtle. Pingutame selles suunas.
Vee temperatuur on ööpaevaga tõusnud terve kraadi. Selle tempoga võib juhtuma hakata alles ülehomme. Senikaua hoiame lippu kõrgel.

Mehis

Muudetud ja parandatud 14.5

reede, 29. aprill 2016

Teine päev puhkust

Võimalik ,et tuhanded meie pöidlahoidjad on oodanud teateid meie võrratutest läbielamistest. Te ei pea pettuma. Ainult ,et läbielamised jäävad meie teada. Natuke loomulikult paotame kardinat sündmustest, mis ei tohiks esile kutsuda kadedust , viha , buliimiat ja muud sellist.

Tänane hommik oli üle keskmise. Kalev toimetas mind äratamata. Isegi Anti sisse ja välja trampimine ei viinud mind halvale lainele. Hommiku nael oli Viljari ettereguleeritud munakeetjaga tehtud seest kuldse, voolava, kõrge valusisalduse ja esteetilise  väljanägemisega keedumunad.
Viisin Anti treblatsiooni viimase piirini ning alistusin kella 10 paiku nõustudes kalaleminekuga. Ma ei tea siiani, miks nad vee peal olekut kalapüügiks nimetavad. Ometi läksime päris kaugele. Nii kaugele ,et vee temperatuur tõusis



kraadini. Loomulikult olime "koskede" all. Meie Antiga võtsime kohe hommikul hoiaku ,et kala mida püüda soovime on haug.


Asukoht oli igas mõttes hea, sest 2 persooni said oma multirullidega harjutada ilma pealtvaatajateta. Ei läinud kaua , kui tabasin Anti sellise moega.


Tal läks lõpuks samuti hästi, võttis küll natuke aega. Edasi läks veel paremaks, tuli meelde milleks me üldse siia tulime. Puhkama loomulikult.


Meie idülli tuli segama vahepeal 2 paat , kes püüdis muljet avaldada püütud kohade ja ahvunniga.



Meie ei kõikunud. Kui ei ole haug siis ei ole .....

Natuke hiljem tegime landid igaks juhuks kalaseks. Muidu ei jõua seda bla-blad hiljem ära kuulata.
Mulle sattus paar 46+ cm kala.



Isegi Anti sai käe valgeks konnaga


Tegelikult oli Kalevil ka ilus ahven aga meie reeglistikku see kala paraku ei mahtunud.


Tabasin momendi kus Kalev kägistab kala. Alla teatud vanuse mitte vaadata.

 

Kala jäi minu sekkumise tulemusena ellu. Kusjuures.

Päev oli oodatult õnnetu haugi suhtes, Me  Antiga oleme kasvatanud endale piisavalt paksu naha ja lepime haugitusega , need mõned kohad muuudi ei riku.
Kalevil aga läks midagi segi ja ta pidi lõpuks fileerima ikkagi 5 mõõdukoha ära.
Vee temperatuur on tõusuteel ja see hoiab meeleolu üleval.

Edasi pildimägu juurde.
Seni ei ole kuulda, et keegi oleks saatnud õige vastuse  aadressil eralarain@gmail.com. Avan siis uue dimensiooni mõõtkava suhtes.


Nüüd peaks juba päris arvatav olema.

Ma tulin ainult haugile.
Mehis




neljapäev, 28. aprill 2016

1 päev seljataga

Päev möödus asjade sättimises, aklimatiseerumises ja tuule vaibumise ootuses. Pealelõunal kolisime laiturile õngitsema.


Mingil hetkel tundus tuul nõrgenevat ning me Antiga vurasime jõe peale. 10 märgi alt teise heitega korraliku konnalitriga lõi külge see.


Tekkis illusioon ,et kala närib mis hirmus. Anti sõnus muidugi ära öeldes ,et jääb viimaseks kalaks see reis. Loodan ,et ta shamaanlus ei osutu tõeks. Vool on päris tugev, allavoolu heita ei ole mõtetki. Triivis loopides käis Antil lima firetiger silikooni küljes ja viis selle minema.
Kalev läks jõele täna Tamuri paadiga, sest midagi lagunes tema paadil jälle ära. Loodame ,et homseks saab korda.
Sain multirulliga heitmisel esimese sasi ka kätte. Kannatlikkus sai õnneks pärjatud ja nööri pikkus jäi samaks.

Midagi nagu natuke täna toimus.  Loodame ,et läheb paremaks. Täna suurel jõel vesi oli 6,6 kraadi, meil siin onni ees 7,5. Natuke veel ja võikski action alata? Latikas juba siin-seal rooservas pladistab.
Võib-olla õnnestub ka välja magada täna öösel ennast.


Piltmõistatusel keerame sellelsamusel teise külje.

 

Nüüd peaks juba lihtsam olema. Kõik mõistatama



Homme saab äkki isegi merele.
Mehis


Oleme kohal, haugid kartke meid

Startisin  kodust Lootsi suunas midagi poole 2 paiku. Käisin ehituspoest läbi ning seeaeg ,kui tema oma asju autosse sättis ehitasin selle. Antilt laenasin rälläkat ja silikoonipüstolit. Priceless.



Minirimi juures saime Viljari kama ka autosse ning pilt sai selline.



Ega väga palju ruumi ei jäänud. Bonder tahtis külmikut veel kaasa suruda, no vabandage! Siin on 4 võitleja kalastusreisi varustus. Milmoel Rain neljakesi sõiduautoga kalal käib kõlab küsimus.


Üle lahe tulek läks komplikatsioonideta. Meie Antiga toetasime Ray masinaid natuke, Kalev mitte nii palju. Laevalt maha sõites ütlesin kohe ,et toll kombib meid. Ja nii oligi. 4 kord järjest. Auto sisu ei huvitanud niiväga , kui dokumendid ehk meie persoonid. Kuigi maha laevalt saime esimeste seas siis lõpuks soovisid ametnikud meile siiralt head kalaõnne ja suundusime laevalt tulnud autode poolt ummistunud linna poole.

Tee pealt abc-st soetasime netisimile juurdemaksukaardi. Mis oli positiivne , oli see ,et roolis oli Kalev. Natuke harjumist ning juba esimesel 100 km möödusime 3-st  hobutreilerist ,mis suundusid vist Atriasse. Teel kohtasime ka looduse märke , mis sundisid Kalevit järsult pidurdama. Mina karjun ,et ära pidurda lõhud ridvad ära. Ma oleks nendest jänestest lihtsalt üle sõitnud. Teine kord oli veel aga seekord kitsed. Juba kaugelt - eemalt hoiatasin ,et nad käivad karjakaupa. Kuigi aega sujuvaks pidurduseks oleks olnud piisavalt, rakendas Kalev mingeid oma kahtlaseid juhtimisvõtteid ,mis mul vererõhku korraks tõstsid. Aga lõpp hea kõik hea.



Kell on 2.34. Asjad on siinpool jõge nine ning temperatuur tõuseb onnis tasahilju. Peaaegu lõpetasime vaidluse teemal ,kes on süüdi ,et DNA asemel  osteti Saunalahti prepaid kaart. Meil on DNA sim onnis purgis olemas. Enne ostu küsisin korduvalt Antilt ja Kalevilt üle - kelle liitumine meil on. Sain vastuseks 100% Saunalahti. Vanade pervode mälu on juhmistunud RSK!
Aga õhtul hiljem selgus ,et ka see oli looduse märk. Meie DNA liitumine oli kasutamatuse tõttu aegunud ning hommikul liitusime üksmeelselt juba saunalahtiga.

Öösel vahtisid Anti und Kalev Jerri Lee Lewise filmi noore Winona Raideriga ning läksid selle peale täitsa arust ära:


hommikul oli selline kompositsioon minu kallisvarast:


Kuna täna on esimene soe ilm see kevad ning vesi külm siis kiiret ei ole. Eelmine nädal käis Andrus kambaga siin ning neil ei õnnestubud reis haugi koha pealt mitte üldsegi. Aga ilusat ahvenat tuli laiturilt. Uue sillaga ühendatud laiturilt.

Suured tänud selle pikalt oma aega oodanud remondi eest. Võib-olla ma kunagi isegi maksan selle eest. Suur tänu ka kempsust tornide hävitamise eest.

Meie sätime nüüd talvitunud paadid töökorda ning võib-olla läheme hiljem ka kalale. Vaikselt ilmuvad välja ka võidurelvastumisest põhjustatud impulssostud. Paistab ,et multirull on jõudnud kõigi varustusse. Värise Viljar.

Alustame ka pildimänguga. Leidsin selle ühest oma kalastusasjade kastist,



Lisan vihjeid kuni ese on tuvastatud.
Vastused saata eralarain@gmail.com või proovida tulutult vastata siin kommentaariumis.
Jansa vastata ei tohi.

Terv
Mehis




laupäev, 23. aprill 2016

Keegi sai õnnelikuks

Eile olid võimsad looduse märgid maja taga metsas, kui volbrilõkke materjali käru peale loopisin. Kõigepealt tugev törin vasakult ,mida ma kohe läbi ei hammustanud. Sellele järgnes veel valjem törin paremalt. Vaatasin sinnapoole ja vahtisin sokuga natuke aega tõtt. Jube julgeks on fauna siinkandis läinud. Hoolimata mulle kõrgemalt poolt saadetud tugevast vihjest ma merele ei läinud. Meil on planeeritud järgmisel nädala keskpaigast soome haugitapu reis ning pileti lunastamiseks pean kõik võlgu olevad tööd ning tulevased samuti ette ära tegama. Kalev on paar korda merel käinud aga talle omaselt nupuks ikka jäänud. Kuid eile oli teistmoodi - üks konn käis tal paadis.
Asi päädis täna siis sellega ,et täna hommikul vara helistas ta mulle (no ikka väga vara) ,et paadi pabereid vaja ,sest piirivalve oli sadamas. Tegelikult ei läinud ikkagi vaja. Ning tunni pärast oli tal kaks kala paadis + togimised ja paar konna tagasi ka vist. Mina siplesin seeaeg rikutud unega linade vahel. Kui Kalev peale merelkäiku meilt läbi tuli siis nägu ja olek reetsid juba kaugelt millegi enneolematu läbielamist. Võiks öelda isegi, et nagu helendav aura ümbritses teda. Koukis siis kalad autost välja ja asusin hindama. Kaladel oli pikkust kõvasti kuid parajad soolikad siiski. Ja minus ei räägi kadedus.



Tema vähemalt kolmekilose kaalusin ma 2,4 kiloseks ning väiksem 55cm sai kaaluks 1,4 kg. Igal juhul palju õnne. Sellistest väikestest õnnestumistest saab ainult edasi minna.

Ise tegin oma tegemisi hambad ristis edasi kuni õhtul 7-ks oli päevaplaan täidetud. Ilm oli vahepeal täiesti selgeks tõmmanud ning tuult pigem ei olnud. Otsustasi ka merele vaatama minna. Valisin sama püügiala mis Kalev hommikupoole - sektor 1. Piitsutasin magusad kohad zazaaga läbi. Vesi tume aga võrdlemisi selge. Lanti väga puhastama ei pidanud. Kui maanina serva läbiloopimise olin lõpetanud nägin kaldalt püüdev kalamees tegi ägeda haakimisliigutuse ning veidi hiljem kahvas kala suure kahvaga ära. Kala mõõt oli küll vist väga piiripealne aga paarikümnemeetrine vahemaa mis meid eraldas on ka piisav et minu nägemiselundite nähtut väga tõsiselt ei saa võtta. Tõmbasin aerudel kaarega ennast vähe actionisektori poole ning asusin taas loopima. Ning mida näen - seal, kust ma just lahkusin pani forka ilusa küünla. Moraal selline ,et selle kaarega , mis ma eelnevalt aerutasin läksin ma tõenäoliselt ümber kalaparve ning jäin seega kõigest lõbust lihtsalt ilma. Tegin siin-seal veel väiksed sondeerimised ning lõpetasin päikese loojumisel sektoris 2.



Kala nägin. Hommikupoole sain Kalevi omi katsuda ka.
Kalev ähvardas homme 6-st tulla. Kui ma ärgata suudan lähen ehk kaasa mõneks tunniks. Ilma pidi muidugi jälle ära keerama homseks.

Peatse kohtumiseni.
Rainist pole midagi kuulda või õigemini lugeda.

teisipäev, 12. aprill 2016

Antiga merel

Võtsime täna taas pealelõunasel käigul ette sektori 5. Ei oska nagu konkreetset kohta püügiks  täpsemalt valida enam ,sest toovad tuuled on puhunud pikalt kogu meie püügimaal. Alustasime mere poolt otsast. Ning õige pea ilmnes looduse märk.


Sain päris õnnestunud kaadri. See pagana looduse märk saatis meid pea pool km enne kui kivi otsa pidama jäi. Algul arvasime ,et tegu on saaremiga , sest peapoolest on nad sarnased. Ka looma käitumine oli justkui jahipidamine. Aga kui ta veest välja ronis oli selge ,et tegu siiski koberiga. Tavaline põhjaranniku merekober.


Juba teist päeva ei ole näinud kalapoegagi, Ühtegi ogalikku, mitte midagi või kedagi. Vesi on nagu välja surnud. Ei tea ,kas see mädanev vetikamass on hapniku ära tarbinud veest. Või midagi muud sellist halba peab lahti olema ,sest kala ei ole.
Tegime sektorisse 4 ka kiirvisiidi - täielik 0.

Püüan jätkuvalt zazaaga.

Mehis







Kolmekas 11.4

Ilm on hetkel peamine tegur mis merele ajab. Kuigi seal eriti midagi teha ei ole. Eilsele jätkuks tegime nüüd ühe õhtupoolse tripi. Antiga käisime loopisime kõigepealt randmed soojaks.


Siis korjasime sadamast peale ka Kalevi ning suundusime sektorisse 1. Sealt pika triiviga sadama poole tagasi.


Hämmastav aga oli võimalik 3-kesi püüda küll. Mingeid intsidente ei olnud. Ja veel - meie tubli "Särje" nimeline alus arendas selle koormaga isegi 28km/h.
Vee värv oli paranenud, kohati oli isegi värvitu. Olud ideaalsed, väike laine , kaldasse puhunud tuul vist kolm päeva juba. Aga kala nicht.

Arutasime ka lähenevat haugipüügi reisi. Kõigil oli erinev nägemus minekuajast. Aga vaidlustes selgubki kompromiss. Peame lihtsalt veel kõvasti vaidlema ,sest selle kompromissi sünnini on veel aega.

Püüan juba teist päeva uue udupeene hirmkalli(minu jaoks) landiga zazaa seatrout. Jonni pärast ei vaheta enne lanti kui kala sellega käes on või siis meri neelab selle.

Otsime edasi
Mehis



pühapäev, 10. aprill 2016

Forkarindel muutusteta


Kalev sättis hommikumineku veelgi varajasemaks. Ma läksin ikkagi kaasa ,sest mine tea  - äkki kobistabki kalade otsa. Juba teel sadamasse oli ilmateate lubatud udu olemas.
Mootrile hääled sisse ja asutasime ennast sektori 1 suunas minekule.  Nähtavus oli heal juhul 30m. Lohutasime ennast sellega , et mida soojem merevesi, seda paksem peaks olema udu. Sadamast välja sõites lülitasin gepsu sisse ja niikaua ,kui see ennast positsioneeris olime meie juba kaldas. Vales kaldas. Olime teinud peaaegu kolmveerandringi ning sadamast 300m kaugusele kaldale välja jõudnud. Niipalju siis pimesi kursi hoidmisest.


Aga gepsu järgi oli täitsa ok sõita. Sektor 1 oli kalavaba. Kuigi vesi oli püütav ning ka temperatuur tundus kombitstermomeetri järgi talutav. Otsustasime ida poole edasi minna. Merelt oli stabiilselt kosta udupasuna jorisemist. Idasektoris olid olud sarnased , samuti puudus sealt meie otsitav.
Kormoranide paska hõljus kõvasti vee peal, see nägi välja nagu tilkunud plastik või küünlarasv. Pahalased ise istusid karjakaupa madaliku kividel. Maru arad linnud on. Neile naljalt lähedale ei hiili.


12-st viisin Kalevi sadamasse - ta pidi linna trenni minema. Ise läksin veel teisepoole poolsaart kala otsima. Otsingud viisid peaaegu koduranda välja.


Sealt võtsin kaks turisti peale ning sellega oli püügipäev lõppenud.


Meie käigud jagunevadki laias laastus kaheks - kalalkäigud ning merelkäigud. Tänane oli merelkäik.


Midagi peab muutuma aga mis see muutuja on ei tea.


Varsti uuesti

Mehis













laupäev, 9. aprill 2016

Laupäev Kaleviga

Käivitusime hommikul 9 paiku. Poole tunni pärast olime juba merel. Eilsest tuulest oli merel veel igasugu lainejäänuseid. Aga muidu tundus täitsa forelliilm. Tuult oli teinud lääne-lõuna suunalt jätkuvalt nii, et valisime püügitsooniks ikka sektori 4. Selle sektori põhiaugus pole kala tänavu veel trehvanud. Ainukese merikakontakti andis vana hea pumbamajaalune koht. Kala muidugi ikka konn.


Kalev varjab minu eest lanti - on selle pildi nimi:


Vahetas poepleki lõpuks millegi muu vastu aga mulle häbenes (või midagi?) näidata.
Ühe "kala" sain veel sealtsamast:



Võtsime sektori lõpuni läbi, kratsisime kukalt ning otsustasime sama korrata. Paraku jagus kaldal  kahlakatega püüdjaid just magusamatesse kohtadesse. Ning pähe ei hakanud neile ometigi triive tegema. Jätsime seal püügi katki ning proovisime sektorit 2 ja 3. Tuul oli juba nii maha läinud ,et triivi kiirus mind enam ei rahuldanud ning lasin vahepeal igava peal silma looja. 
2 ja 3 sektor olid minu kombitstermomeetri järgi sarnase temperatuuriga, kui 4 aga saakkalast tühjad.
Sektoris 2 olid lausa ogalike parved. Täna kogu püügiaja tuli lante stabiilselt puhastada snolbsest ollusest mida liin landile korjas.  Harva kui sai teha "puhta" heite.  Üks võitleja sai vist kaldalt loopides ka äravõetava kala , kui enda silmanägemist uskuda(vaadeldav objekt oli mitusada meetrit kaugel). Lõpeatasime 4-st ära. Ilmselt just siis kui suur kala randa hakkas tulema:). 
Kevadel ongi õhtu hommikust targem - on minu arvamus. Sellegipoolest lähme homme hommikul jälle peale, sest ilm on niiii hea.

Koju on nüüd alati hea tagasi tulla, sest raamaturiiulis on lugemist ootamas uus ja põnev trükis. Oravateemat sügavuti lahkav teos kisub haaravalt ja halastamatult päevavalgele kõik asjassepuutuva.
Väikse vihje annan ikka ka:



Kadestage. Eriti Viljar ja natuke võib-olla ka Rain

Terve Mehis


teisipäev, 5. aprill 2016

Teisipäev 5 aprill

Windguru lubas ,et ilm läheb homsest hukka ning ka üleeilne nullitamine - need olid põhjused miks täna veele läksin. Valisin püügitsooniks sektori 5, kus veetsin merd piitsutades esimese poole päevast.
Kõik oli  nii nagu peab - väike laine, triiv oli paraja kiirusega triivankruga , siin seal oli näha tuiamas ogalikke. Kammisin loopides paar km rannikut läbi. Ja eimidagi. Termomeetrit mul ei ole , kajakat samuti. Aga ,kui käe vette panin siis võis selle järgi öelda küll, et vesi oli väga külm. Tagasiteel tegin kõrvalepõike sektorisse 4 ning üllatus-üllatus. Kui kombitsa vette torkasin oli vesi tunduvalt vähem külm kui sektoris 5. Kodus wc-s loetud kalastusperioodikast oli värskelt meeles ,et kevadel tuleb otsida sooja(soojemat) vett. Kuigi arvestasin ka võimalusega ,et mu jäse oli päevapeale tundetumaks muutunud asusin siiski piirkonda läbi loopima. Igavatest lõikudest aerutasin lihtsalt üle.
Olin jõudnud pumbajaamaga kohakuti , kui ahter ees aerutades vajutasin liiga võimsalt aerudele ning lükkasin ennast pingilt maha. Ning kukkusin paadi ninas sellili põrandale - jalad pingil taeva poole. Asend oli midagi sarnast nagu kadunud Leslie Nielseni filmis ,kus ta kuninganna peal üle pika laua liugles. Kuid see polnud veel kõik. Minu ja põranda vahele jäi lahtine ankur mille üks haru mulle mõnusalt ribide vahele muljus. Ma olin laupäeval ankru lahtises asendis sellepärast veel ära ka stoperdanud ,et Kalev seda kogu aeg kokku ei paneks - siis ,kui oli vaja ankur vette lasta ta tavaliselt hakkas seda alles kokku monteerima ning seetõttu triivisime tavaliselt õigest ja vajalikust ankrupaigast alati pikalt üle.
Valuaisting oli ikka päris tugev, ma ei saanud kohe veel püsti ka kuna polnud kuskilt kinni haarata. Samal ajal imes minu Mr. Hanky kostüümi tagumikuosa jõudsalt paadipõhjas olevat vett endasse.
Õnneks ei olnud kedagi minu etteastet nägemas.
Esimene mõte oli ,et milleks küll selliseid looduse märke vaja on. Kas tõesti on karmavõlg nii suur. Või on see lihtsalt märguanne lõpetamiseks. Valust kössis tegin heite ning saatsin stripperi teele. Heitsin kohta kust ma kaldalt püüdes olen omal ajal nii mõnedki merikad saanud. Ka teine heide läks sinnakanti. Ning peale 4-5 vändapööret käis väike laks ridvast läbi ning pits hakkas vibama. RÕBA! Valu ununes momentaalselt. Rabelemisest oli aru saada ,et kala polnud kuigi suur kuid see polnud enam oluline. Tõin kala paadi juurde tegin klõpsu ning lasin tagasi. Kell oli 14.40



Äge! Mul oli niipalju oidu olnud ,et kui kala otsa tuli libistasin ankru üle paadiserva vette. Mis tähendas ,et ma polnud võtukohale peale triivinud. Mis seal ikka - vaatame kas on kedagi veel. Ja 14.43 oli mul teine kala paadis. Nüüd oli valu täiesti kadunud.


Oli vähe priskem aga mõõdust jäi ikka 3cm puudu. Peale selili käimist olin teinud 4 heidet ning tulemus 2 kala. Viies heide läks tühja. Ja kuuendale heitele toimus järgiujumine. Mingi pausitamine ei aidanud - peatus lant - peatus ka kala. Isegi ei proovinud rünnata. Keeras ka üsna kaugel paadist tagasi. Kala tundus olema selline piiripealne mõõdukas. Aga läbi vee on kõik petlik. Hoolimata konnadest olin siiski sigarahul. Sai ikkagi kala näha ja katsuda.
Piitsutasin tulemusteta tubli 20 min veel sealsamas ankrus olles seda sektorit. Lõpuks hiivasin siiski ankru ning jätkasin triivi piki kallast. Ja paarsada meetrit eelmisest võtupaigast - täpselt tund ja 5 minutit esimesest võtust 15.45 laksas 48cm -ne merikas jälle stripperit.


Mõõdetud ja vabastatud saatsin landi uuesti teele. Ja kohe(15.49) jälle küljes selline natuke matsakam napilt allamõõdukala. Fotode pealt on hea vaadata millal ,mis juhtus.


Ega mind see väga ei morjendanudki ,et koju kaasa midagi ei saanud. See konnaaction korvas kõik.
Sadamasse jõudes tuli turva vastu ja ütles olin võtmed bussi ukse ette jätnud.


See ei olnud mul ka esimene kord.
Peab tunnistama ,et see soojema vee teema seekord õigustas ennast.


Lasen koleda ilma mööda ja siis juba uuesti.
Õnnitlen ka värsket vanaisa.

Mehis


Algab kõik uuesti

Laupäev  2 aprill oli see päev, kui otsustasime paadi taas vette viia. Andres oli soojalt maalt tagasi ning leppisime kokku , et õhtupoole teeme selle tembu ära. Mulle jäi siis niipalju aega ,et teha paadi juures väikesed muudatused. Et, mul on sõidu pealt ära hüppavatest mootorites kõrini , valmistasin ja installeerisin sellised "prillid" mille "silmaavadesse" käivad suporti käppade taldrikud. Boonuseks tegin ometi ka mootorikaevu äravoolu, mis paadiremontimise tuhinas meil mullu suvel ununes. 


Paat sai vette ning plaan oli kohe järgmisel hommikul merelkäik ette võtta. Erakordne sündmus oleks olnud ,sest pidime minema kolmekesi -mina, Kalev ja Andres. Oleks sellepärast ,et Andres (õnneks) ei saanudki tulla - kahjuks tekkis ta võsukesel öösel kõrvapõletik ning hoopis arstile tuli laps viia hommikul.
Kalev ja Andres olid ebanormaalse aja ka kokku leppinud -kell seitse start minu juurest. Mnjah.
Ega see kellaaeg ärkamise suhtes mulle probleeme ei valmista. Lihtsalt ma ei usu varahommikustesse kaladesse.
Päev ise algas siiski rututa ja minu jaoks hästi. Õngitsesin sadamas veest landid välja, mis mul eelmise aasta lõpus kogemata vette pudenesid. Olid täitsa hästi säilinud.



Pikalt ei kohmitsenud , mootor käima ning esimeseks püügikohaks valisime sektori 1. See oli võrkudega korralikult sisse piiratud. Oma heited saime ikka ära teha aga tunnetki ei olnud , et kala võiks sealt saada. Vesi oli pruuni värvi, hõljumit näha ei olnud aga arvatavasti mädanev vetikamass on selle põhjuseks. Olin omaarust kodutöö ära teinud ning selle põhjal valisime kalda kuhu tuuled olid juba paar päeva puhunud. Kohale jõudes pidime tõdema ,et isegi liiga hästi olid puhunud. Vesi oli kummalisel kombel isegi mingil määral läbipaistev aga sigapruun.


 Tuli minna puhtamat vett otsima. Leidsime ka aga see oli jälle tuule suhtes valesti. Vesi oli nii maas ,et ühe kivivare peal kolistasime tükk aega enne kui sealt välja saime.

Jäime loomulikult nupuks. Kõik tarkuseterad on talvega ununenud. Viimane "kalale" ajakiri on ka kempsus veel pooleli. Tuleb hakata jälle meelde tuletama ,et mis ,kus ja üleüldse. Et kala saada noh.


Lõpetasime varakult ära ,sest saime aru ,et oleme tiba roostes ning ka vesi oli meie valitud püügipaikades täna rikkis.

Merel oli kõik enam vähem samamoodi kui mullu , mõned suuremad kivid olid kohati oma koha pealt puudu. Aga see võib olla ka mälu vingepuss.


Varsti jälle mittevimmale
Mehis