laupäev, 19. november 2016

Läksin juhtima


Võtsime Kaleviga (esmaspäeval oli vist) veel ühe tripi merele ette. Seekord sadamast lääne poole. Ilm oli suurepärane, ainult ,et tuul puhus jälle kaldast ära. Mere pool olid sünge taevas - meie(eriti minu) kohal paistis päike.


Alustasime loodusretke triiviga poolsaare tipu poole tubli km sihtmärgist. Aerudega pidi triivi korrigeerima ning igavates kohtades ka hoogu andma. Pool km enne tippu Kalev ütles piitsutamise vahele - et nüüd oli küll kalaga kontakt. Ma ei pööranud tema vadinale erilist tähelepanu ja loopisin oma solvkrokenit edasi. Kalevil on kontakte kümneid kordi rohkem ,kui minul aga 99,9 %-l juhtudest on tegemist tal merepõhja ja või sealse flooraga. Ja siis nätaki Kalevil kala küljes. Jõudis veel hüüda ,et noh filmi nüüd, kui konn ära kukkus. Kala oli tõesti väike aga ikkagi kala ja pool punkti ta sellega ikkagi teenis. Jäin sellepeale vaatama oma kehtivat landivalikut ning otsustasin teha vahetuse. Landiks sai sinipunane stripper. Põhjus loomulikult selles, et Kalevi konn tuli stripperi peale - tõsi punase peale aga minul sellist värvi stripperit pole . Ning kohe sain sellega sealtsamast konkreetse paugu aga külge kahjuks ei jäänud.


Edasine loopimine sealsamas kohas(pildil) edu ei toonud ning tegime siis tipu ja järgmise tipu ka ära. Täitsa null. Kuna aega veel pimedani natuke oli võtsime tipust tublisti piki rannikut tagasi ning harjutasime veel. Olin landivahetustega ja olukorra analüüsiga jõudnud puna-musta fight-ni. Ning see mulle tänase tipphetke tõigi.


Kala ikka allamõõdu aga mitte nii konn ,kui Kalevil oli. Paadini toodud kala annab terve punkti. Kontakt annab 0,1 punkti. Landikaotus samuti 0.1 punkti(lohutuspunktid). Et see kontakt jäi päeva viimaseks siis jäi seisuks meil täna:

Minul 1,1 punkti( kala + kontakt)
 ja Kalevil 0,7 punkti(landikaotuseid kaks, kontakte 1).

Kokkuvõttes võib öelda, et veel hommikul oli selline tunne ,et ,kui täna ka midagi ei toimu kisume paadi välja ja lõpetame hooaja merel. Paraku need konnad muutsid olukorda.



Eemal liikuv suure saatjaskonnaga traal tõstis samuti ootuseid. Oleks vaid ilma. Hetkeprognoos väga positiivne ei ole. Aga tahtmine merele minna on tagasi.

Terv
Mehis

Viljar jõudis ka lõpuks suure tõe tuumani - väljavõte tema kirjast:

Mõttetera tänasest filmist “Quartet”  kusemisest:
A wise man goes when he can. A fool goes when he must.

Tarkuse eest punktid siit seekord sulle.

#paadiskusemine




laupäev, 12. november 2016

Käisime merel

Kaks korda koguni. Alustuseks pidime tuvastama milline on meie paat.


Viskasime tühjaks ja sõit võis alata. Natuke vist kiirustasime, sest tuule poolt üles lükatud laine meil eriti kaugele minna ei lasknud.


Aga vaated olid sellised ,et kala kohe peab nuusutama lund kaldas.




Nagu tavaks saanud nuusutajad ennast kätte ei andnud. Tegelikult siinkandis vist ei olegi enam kala. Sadamavaht ütles ,et võrku keegi enam ei pane ,sest kala lihtsalt pole. Viimati saadi paar nädalat tagasi ja siis rüüstas ka hüljes võrgu ära. Tore.
Aga, kui ridvaga veele lähed siis ei ole see mahavisatud aeg. Nii eile ,kui ka täna.
Tagumiku sai märjaks ning põsed punaseks.

Mehis

Ärasõit

Jõgi ei avanenud vaid vastupidi kasvatas jääkatete onni ees. Seega ärasõit.
Ärasõit oli meil pikk ja planeeritudki pikana ,sest soovisime enne laeva veel Helsingis sadamas ujumas käia. Vahemaa onnist Helsingini sujus aeglaselt aga kindlalt. Teeolud olid sedavõrd kehvad, autorong venis kohati 50-ga. Üle 4 tunni sõitsime? Sellepärast jäi ujulaaeg ka lühemaks. Tõmbasin mingi Prisma ees veel Viljarile traati ,et kas mereujula on ikka õhtul lahti. Tuli välja ,et oli küll ja koguni 21-ni. Võtsime siis Prismast ujukad ning ujumaaaaa...
Vee peal:
Ja vee all:




Peab ütlema ,et tegi olemise nii heaks , et tuli tunne nagu polekski endale nädal aega paari õlut lubanud iga päev.  Ujula oli midagi sellist, kui hästi vaadata:


Soovitan igatahes teistelegi. Saunad olid küll jahedavõitu aga ikkaki normaalne. Pilet 9 euri ja tegelikult saab ujukaid ja rätikut ka laenutada 5+5€ eest.
Imekombel tolli me taas ei huvitanud ja lõpetasime öösel tervetena kumbki omas kodus.

Mehis



Nn homme

Aga parem ,kui mitte kunagi. See siis käib postituse kohta. 
Öised temperatuurid olid juba alla 10 miinuskraadi ning kauaoodatud voolu jões, mis jää oleks pidanud minema pühkima ei olnud samuti tulemas näha enam. Tegime otsuse ,et puhkame edasi ilma tegevuseta jõel. Viimaseks paadisõiduks oligi Kalevil vanni viimine parklasse:


Hoolimata eelmisel päeval tehtud saunast oli hommikul vesi ka seal tahkeks tõmmanud. Egas midagi uuesti kütte, sest sauna peab ju ikka saama.
 

Vahest tundub ,et see on üks parimaid saunu:


 Päeva sisustasime aktiivse puhkusega. Kratsisime hoovi lehtedest puhtamaks


 Ning püüdsime seda ka multsida samal ajal.


Kas teadsite ,et meil on teerajaks hoovis kiviplaadid!!! Vot ,mis kõik välja tuleb.


Loomulikult pöörasime tähelepanu ka laevastikule. See tuli ka veest (jääst)välja võtta. Jää ise selline +7cm:


Alustasime Tamuri paadist ,mis oli kalastajaid juba sellest ajast oodanud ,kui jões veel vett oli. Ehk kuu aega kindlasti. Paat ei olnudki vees enam vaid põhjani külmunud jääs. Sealjuures mootorijalg jälle oli vajunud kenasti sügavale mutta. Kui siia lisada ,et mootor ise oli paadi ja silla vahele kinni kiilunud/külmunud siis oli tegemist ülesandega mille lahendamiseks oleks sobinud rohkem kraana või lõhkeaine aga mitte meie väikesed käekesed. Pilti ka - enne:


Ja hiljem, kui kangutamise käigus üks detail krõks tegi. Seesama.


Võtsin kodumaale kaasa ,juhul kui vaja on mul autos. Aga õnneks oleme me suured ja tugevad ning saime esimese talvituma:


Toetub vastu puud ja mootor on kuuris. Teiste väljatõmbamine oli raskem ,sest keegi Rain otsustas oma vanni minu kohale panna ning seega tuli meie paadid teise kohta sikutada, ja ilma vintsita sealjuures. Kogu meie sahmerdamist jälgis lind. Ja küllalt lähedalt. Hoidis ca
medrast vahet meiega. Mis lind, ei tea.


Käis ka saunas ja hiljem autos meil. Elas vist sauna all.

Õhtu lõpetas saun , õunakook:


 ja vana hea tünnilõke. Mille süütamine läks bensiiniga sedakorda jälle hästi, et ,kui süttis siis "köhis" pool põlevast sodist pauguga välja. Lahe.


Tegelikult jätsime minu paadi laituri peale veel imet ootama ,et äkki siiski veel emake loodus halastab ja jõgi avaneb.


Selles postituses polnud kalastamisest juttugi ,sest tegu oli meie puhkusega soomemaal. Mis jätkus veel mõned päevad ja päädis siiski kojunaasmisega ,sest sai lihtsalt villand.

Mehis

pühapäev, 6. november 2016

Oli vast päev

Hommikul Koskinen helistas poole 9 paiku ja ajas mind üles. Rääkisime jutud ära ja vaatan ringi - Kalevit ei ei ole. Et kardin oli kemmergupoolsest küljest lahti siis enda kaasasündinud vaistu ja silmanägemist kasutades tõdesin ,et Kalev on ilmselt s**al. Kohe läks kergemaks ,sest Kalevi vanusegrupis on ootamatud äkksurmad kõige sagedasemad. Aga edasi läks nii kiireks ,et päeva lõpetamine toimub alles nüüd ja olen nii väsinud ,et valgustan juhtunut alles homme.

laupäev, 5. november 2016

Kliima soojenemine?

Siin küll tunda ei anna . Enne reisi lubas sellist 0 ümber temperatuuri. Hakkab tunduma juba ,et peame tegema puhkuseplaanidesse korrektuure , et romantilised paadimatkad tuleb vahetada sama romantiliste uisumatkade vastu. Hommikusauna vaated ja modellid:


Tok:



ja Tik the magnificent:



Varajased spaprotseduurid kuuluvad kvaliteetpuhkuse juurde nüüd ja alati. Veidi hiljem pidime siiski ka kohustusliku osa ära tegema - lahti tegema ja hoidma ka avatuna "elu tee" suurele jõele.


Ilm oli puhkamiseks super - kuid paraku ei sobinud see täna meie valitud aktiviteediga. Nöör külmus poolil ära ,ka rõngad jäätusid päris ruttu, kuid puhkamist see siiski ei seganud. Siin pildil on näha kuulus saturn, mis on meid juba pikka aega lõunanäljast päästnud. Täielik klassika, mmmm:


Aga muidu kulges puhkusepäeva valge osa kiiresti. Loopisime natuke jigisid. Mõned konnad käisisd küljes. Samas paistis ,et tirgutamine toitis paremini, sest põdrad ,kes seda viljelesid said mõõdukalu ka paati. Ilusal hilissügisel oli seda nauditav jälgida puhkuse ajast ja ajal. Minu konnad olid sarnased:


Landivärv samas üllatas. Seda närisid mõned konnad veel. Tagasituleku sättisime varajasemaks, kuid sellest hoolimata oli "elu tee" jälle kinni kaanetatud.



Siia oleks vägagi vaja jäälõhkumisvõimekusega meeskonda koos tehnikaga. Nii ,et ootame Andrust pikisilmi. Aga puhkust see jää ei häiri. Kui mõned peakski nii arvama.

Mehis




reede, 4. november 2016

Reede vist

Ja päris jahe reede. Hommikul oli vesi jões tahkunud



Tänane päev viis meie teed lahku. S.t. Kalevi ja minu teed. Kuna ma jätkuvalt ei usu hommikukohadesse siis minu plaan oli minna merele ja püüda välja haugid ,mis peale Bonderi käiku peaks olema jälle kogunenud. Kalev oli sellele kategooriliselt vastu ning kuna mina olin esimene mineja siis pidin mängima vana hea halliga jäälõhkujat.
Ja seda pagana jääd jätkus 10 haruni.  


Hiljem õhtul kui , pimedas koju tulime pidime sõitma 6 kildise ringi ,sest koskineni haru jaoks jääb meie aluste jääklass juba nõrgaks.
Aga minu merelkäik pakkus ilusaid emotsioone päikese , tuuletu ilma ning loomulikult Viljari lemmikmotiivi näol:



Vesi oli nii selge ,et 1,5 meetri pealt nägi kõik ära mis põhjas on.  Mitte ühtegi kontakti merelt ei saanud ja seetõttu hakkasin vaikselt ülesjõge kala otsima. Helistasin korduvalt ka Kalevile aga see ei vastanud. Tabasin ta lõpuks kahe silla vahelt ning kastis oli tal tühjus nagu minulgi.
Otsustasin puhkuse ajast siis ka kala püüda ning sain imelike sinistega kaks esimest kasti, Üks tuli veel Anti jälkusega. (jah mul on ka nüüd need olemas), Ja edasi töötas tume selg /tera sees)
Päev lõppes nii. Kalevi kast:


Ja minu konnad:





Üllatav päeva tulem minule. Ja puhkuse ajast ka veel, Ootused olid haugi peal aga läks hoopis nii. Kolm -neli piiripealset konna läksid tagasi ka.  Kalevi mitteedu põhjus selgus hiljem onnis ,kui tunnistas ,et püüdis 25 grammise peaga - samas ,kui jõgi lubas püüda 15 ja 18 grammisega. Litreid ma ei saanud aga pauke küll. Enamus olid mul pauguga kalad. Mõnus.

Täna kaotasin korraks mütsi ära. Sile vesi, päike ja tsehhid ajasid kihutama ning ühel hetkel ta ära hüppas. Kusjuures KP baitsi paadi kõrval. Aga õnneks põhja ei läinud ja siin pildil on müts veel küllalt jäik - külmunud olekus.



Homme puhkame edasi, kas ilmataat meid üldse jõele laseb ei tea. Oleks pidanud jääpuuri hoopis kaasa võtma.








neljapäev, 3. november 2016

Harjume

Tänane "päev" algas minule kella 6 paiku hommikul ,kui ärkasin oehi peale. Ja mitte lihtsalt oehi vaid korraliku OEHI peale. Selgus ,et Kalevil oli pohmell või muu sarnaste sümptomitega tõbi.  Mida Ta väga põhjalikult ja hingega läbi elas. Kuna Kalevi häälitsused minul und jätkata ei lubanud siis asusin Teda tohderdama. Kaks paratsetamooli koos kaltsiumi ja magneesiumiga. Lisaks tegin kaks tassi taimeteed ja enne kui jõudsin õpetussõnad peale lugeda jooksis Kalev jälle õue ja pani köie. Olin siiski kannatlik ja turgutasin Ta peatselt elule. Lubasin Talle veel väikese uinaku ning seda aega kasutasin vana hea halli sõidukorda seadmiseks.


Muidu oleks käiku läinud eile kokku lepitud plaan Kalevi paadiga veele minna . Uudsevili oli ka rumplipkendus.


Töötas paremini ,kui meie fantaaasiaviljad suutsid





 Ilma sain vähemalt ilusaks keerata, Kalev selles eriti ei osalaned. Paar pitsi ja kummuli. Pehmo.
Aga jõele me aega veetma läksime lõpuks ning mingid kontaktid kaladega olid ka aga kala oli konn ja ära võtta polnud esialgu midagi.





Mõne aja pärast hakkas Kalev ikkagi kasti kalu korjama ning ,seisult 3:0 võtsin ühe allakilo kala ära ,et Kalev päris mägedesse ära ei läheks. Konna käis jäjest sagedamini küljes .


Kalev pani kasti veel mõned ning otsustasin ,et Ta liiga õhku täis ei läheks võtsin kaks kala veel. Üks oli isegi 1,6 - ne.



Ilus algus puhkusele kus kalapüügile väga kohta ei pidanud olema. Olen tänu ekstravarajasele ärkamisele küllalkti sodi ning kukun õnneks varsti ära. Aga juba homme puhkan edasi, välismaal. Kadestage!


Raini vastu hagi esitamiseks tuleb tõendeid sellise hooga ,et peame need esmalt katalogiseerima ning valehäired välja praakima.


Mehis,
Hoian pöialt Annele.


kolmapäev, 2. november 2016

November (Oknotsembri teine triaad)

Kella 5-ne äratus tõi mind sellesse päeva, mis mind taas välismaale puhkama viib. Mmmm.... välismaale. Kuigi ma suhtun vägagi skeptiliselt meie kauni kodumaa ilmaennustusvõimekusse siis seekord panid nad täppi:


Oligi lumi maas. Startisin seetõttu varem ,sest nagu oodata oligi teel Tallinnasse 60-ga kulgejaid omajagu(varahommikul!!). Sadamasse laekusime õigel ajal ja boonusena paigutati meid alla tekile.


Laeval kulus aeg sedakorda kiiremini. Ja miks - tõesõna ei tea. Maha saime enne , kui teine "korrus" ning üllatusena oli Soome riigi pealinn autovaba. Meedia oli teinud tõsise kampaania läheneva lumetormi tõsidusest ning harilikud kasutasidki ühistransporti.
 Aga nüüd selle juurde, millest ma ei tahtnudki rääkida. Nimelt tavaliselt viib meie tee otse onni. Aga seekord tuli teha marshuudis kõvalepõige. Kalev tsekkis netis endale uue ujuvkombe ning seepärast lähenesime staabile uue nurga alt. Kuna valges kohalejõudmine tundus võimatu siis leppisin ja püüdsin olukorda enda kasuks keerata. Nimelt jäi mulle tõsine trauma Anti lillast ning seega otsustasin needsamused lillad üles otsida ja saada jälkuste õnnelikuks omanikuks. Etterutates pean tunnistama ,et ülesanne oli mission impossible. Aga jäjekorra näitan ära. Lahkusime Helsingist Konala Motoneti kaudu ja ja pilt jäi mõtte uudsuse tõttu tegemata. Kalev tuhlas 100+ euri.
Järgmine peatus Hyvinkää:


Kalev oli ka selles butiigis erutatud ning kulutas ca 40 euri. Mina noppisin ka nipet - näpet 14 eoro eest.
Järgmine peatus Hämeenlinna kauplus.


Tegin oma ostud ära aga lemmikuid ei olnud ka siin. Kalev sai siin poes oma ihaldatud kombinesoonile pihta ja kulutas 86 eurot. Väga suurepärane ost, kui mitte arvestada 60 km-st reisipikendust , mis meid sihtkohast eemale viis. Nüüd , kus Kalev oli oma tahtmise saanud ei saanud mina enam oma reisikihku talitseda ja jätkasin Anti lilla otsinguid. Järgmine peatus Tamere2:


Jälle tühja - violetsed toonid olid välja müüdud. Hoolimata 20+ km lisakäärust külastasime ka Tampere 1 Motonetti.


Ikka 0.  Edasi jäi ainult lootus ,et kodupoes on soovitu olemas. Viimased 100 km võtsime niimoodi ,et kumbki meist ei pannud tähele , kui lemmikkalastuskauplus meist "möödus". Aga resümeeks võin kinnitada ,et nüüd saan tõesti aru, miks Tamur siitkaudu käib. Ja ega me sellepärast siis kodupoodi vahele jätnud:


Omamoodi rekord jälle  - kuus motonetti ühe hooga. Selle tripi teised küljed avaldusid minule onnis selliselt.
 Ohhoo esimene saak.


1,6 kilo on päris hea kogus :


-  jigisid. Nipet- näpet veel ja ma ei taha teada ,kui palju see kõik kokku maksma läks. Natuke lohutab mind teadmine ,et ,kui Anti või näiteks Viljar seda kirjatükki peaks lugema siis see siin ei ole pühendatud neile.   Panen Kalevi käsul pildi ,et siin ikkagi oli festival. Tegime liiku ka.



Ma muidugi ei tea kas ta Jansalt litsensi ka võttis.
Aga minul peaks olema enam-vähem kõik nüüd olemas:    




Üks vajalikum vidin veel mille kasutusjuhend väidab ,et sobib igale mootorile. Homme katsetan kas on ikka tõsi.



Päris seksikas näeb välja. Ootused on mul talle päris kõrged. Tema ülesanne on ikkagi õlut kokku hoida.



Lõppu panen ühe kalapildi ka , kuigi ma ei ole väitnud ,et kalale tulime.


Laksas vertikaali. Huvitav ,mis järgmiseks. Mina olen igatahes valmis.

Mehis

Raini sõimamine tuleb hiljem.