neljapäev, 30. aprill 2015

Jälle vee peal

Põrgusse kõik. Ületasin ennast ja tegin 2 päevaga niipalju ,et sain õhtu vabaks. Kalev pidi natuke minu järgi ootama aga 19 olime sadamas. Ning nagu ikka alustasime sektorist 1. Neeme tipp oli kaldalt kalastajate poolt hõivatud ning tõenäoliselt ka läbi loobitud. Seega võtsime ette sektori 1c. Need kontaktid ja kalad, mis sealt on saadud on tulnud ala idaküljest. Tõstatasingi paadis arutelu , et miks pagan teiseltpoolt midagi kunagi ei tule. Ning järgmise heitega "teiselepoole" lasin landi liiga pikalt vajuma ning sain taha vetikatuti mida kiiresti välja ketrama asusin. Ning selleväljaketramise ajal käis kahtlane poks. Tegin landi pa*ast puhtaks ning sooritasin heite sinnasamasse, kust kunagi midagi ei ole saanud. Ning selle heite sissekerimisel oli lant jõudnud ca 7-8 m paadist kui käis pausi ajal rabak aga külge ei jäänud. 2-3 vändapööret ja uue pausi ajal samasugune tunne, Pagan, kivid ju nii ei tee mõtles Stilrits.
See, mis iganes seal oli, oli tulnud siis peaaegu paadini välja. Aga triiv oli toonud meid liiga sellesse nn "kalavaba" tsooni madalasse, et olime sunnitud tagurdama. Sättisime ennast paadiga oletatavast kontaktikohast ca 20m ülestuult ning seekord triivi vältimiseks ankrusse. Kuid loopimine käis põhiliselt ikka  lootustandvamatesse kohtadesse. Ühel hetkel keerasin siiski ümber ja lajatasin eelmisse paadi asukohta  ja kinni - ei siiski kala. Kala ise selline et pinda ei tulnud ja puikles ning vedas mööda põhja vasakule. Igaks juhuks keerasin siduri ka törtsu vedelamaks. Kuid sisimas juba teadsin, siit vist jälle kotti ei saa kuigi vastupanu oli muljetavaldav. Ja paadini ja kahva ja mõõtmisele ja 48cm. Neetud. Tegelikult oli kala treenitud ,sportlik soolikas. Nii, et tagasi ta läks. ja muide tuli kaunis sogasest veest. Põhim. päev minul jälle kirjas. (fotokas on ka tagasi aga aku oli loomulikult tühi). Ja soovid täituvadki - jälle üks koht juures kust kala saadud. Edasi oli jälle tühjus.
Järgmine peatus sektor 2 ning seejärel 2 ja 3 vahel triivides kellegi võrgu poole, Sain õrna kuid konkreetse  toksu. Mõeldes enne toimunule tegin taas manöövreid kuid võtma kedagi ei saanud.
22 -st tulime maha. mina rahul , et kala tunda ja katsuda sain, Kalev mitte nii väga aga eelmine kala oli tema püütud 2 trippi tagasi. Kordamööda see paraku käib, väljaarvatud kotikalad.
Kui patarei tühjakse ei saa siis hommikul uuesti. Sest peaks olema õige aeg.

Poolsodi
Mehis

kolmapäev, 29. aprill 2015

Paganama kiire

Üleeilsel rekordipäeval käisime Kaleviga õhtul ka peal. Ilm oli normaalne merikailm, sektoris 1c käis Kalevil üks merikakonn küljes mis läks tagasi. Ning oligi kõik. Hakkas vihma sadama ning peale 2 tunnist ligunemist lõpetasime. Nii, et rekordile sel päeval lisa ei tulnud. Vihmaga tundub võtt nigelam olema. Aga võib-olla on see sellest, et käid sajuga lihtsalt harvemini. Kuigi jah, sektor 5 on meile ka sademetega kala andnud.

See pikem püügiaken tuule poolt on mulle töö juures tegemata asju kuhjanud. Seepärast eile tuli erakordselt hea püügilm tuli "raisata" töötegemiseks.
Kuid täna enam vastu ei pidanud ja enne 7 olin taas merel. Meri oli tüüne, taevas hall - kõik justkui tip-top. Aga keda ei olnud oli kala. Sektorid 1 kuni 3 läbi proovitud, tulin sama targana maha. Lisaks sain läbimärjaks, sest panin kuiva ilma riided. Tänane tugev tuul peaks hommikuks vaibuma, ehk siis läheb proovib uuesti.

(kiirustav)
Mehis

esmaspäev, 27. aprill 2015

See ei tohi lõppeda

Pavlovi refleksid süvenevad - kell 5 ärkad ikkagi ja enam magama ei jää ja kui silmad kinni paned ujuvad kalad silme ees ning vehitakse kahvaga , oh jah. Seega merele. Täna vähemalt hommikust pilte blogisse ei tule, kuigi pean vist eelmise veekindla seebika üles otsima, sest põhjust oleks olnud küll.
Ilm super, tuule tehtud pinnavirvendus oli täpselt selline ,et minul oli kehv nähtavus veepinna alla. Vesi ise valdavalt selgepoolne.
Kui sektorisse 1 jõudsin siis 1a ja 1b oli täielikult võrkudega kaetud. Mõned heited sai tehtud, kuid ei midagi. Sõitsin siis sektoris 1c võimalikult kaldasse kust lõunatuul mind eemalduvasse triivi viis.
Ja nüüd nägin ka esimest korda ära selle millest räägivad need, kes on näinud. Nimelt kalast kes ennast näitab pinna kohal. Päris küünalt ta ei pannud aga plärtsatus oli korralik, kala ennast ei näinud kuid lind see ka olla ei saanud, sest toimus minu ees ca 15m kaugusel kuhu olin just sooritamas heidet. Ning nagu lendu lastud lant vette kukkus, pluss 3-4 vändapööret ja kala pauguga taga. Jesss!!

Oli ilusti kolmiku otsas kinni, kuid kala suurus oli kahtlane panin joonte vahele ning pagan 48cm. Läks kohe tagasi. Uus heide ja voila - 2-st 2. Natuke väiksem tuli paadini, kus ma ta kiirelt vabastasin. Ja ka see tuli jällegi konkreetse laksuga otsa. Peaaegu nagu koha juba. Selleks hetkeks olin triiviga peaaegu väljumas sektorist 1c. Kuid tegin veel ühe heite -tühi. Ja siis veel uue suuna pealt ühe ja jälle kõmm kala küljes -oli sarnane esimesega sellepärast tõstsin tuppa mõõtmisele - ikka 48 cm. krt. Nüüd edasine triiv oli kohe kivides ning seetõttu otsustasin ennast võtupaigas ankrusse panna. Jaa kahjuks sellega oli seal teema ka läbi. Kulutasin mingi pool tundi veel seal ja lähiümbruses, kuid kalaga enam kontakti ei saanud.

Ise maru rahul võtsin suuna sektorile 2. Mõtlesin veel, et helistan Kalevile ja raporteerin töövõitudest ,kuid pilk kellale ütles et vara. Kell oli alles 7. Ja sektoris 2a ankurdusin stampkohta ning 4 heitega lõi kaugelt külge konn. 40cm võitlusvaimu läks vette tagasi. Halleluuja! 4 merikat päevaga - minu senise tippmargi kordamine! Ja päevaga, mis oli alles algamas. Siis loopisin natuke aega tühja ning ,kui lanti päästmas käisin ankurdusin uues kohas  Ja sealt samuti 4-5 heitega laksas sportkala ära. Ja taas allamõõdu - 47cm. Ilus paks konn oli, kui konksu eemaldasin oksendas räimi(või kilusid?) välja. Uusi ennätys on syntynyt - 5 kala päevaga!

Eile olid traalid väga lähedal sektorile 3 , ei tea kas räime ja kiluga tulid ka forkad randa. Otsustasin ka sektori 3 üle vaadata. Lähenesin uue suuna pealt, sest kõik senised võtud olid täna olnud stabiilselt ca 20meetri kauguselt kaldast. Ning seekord tuli kala sealt, kus me Kaleviga kunagi esimest korda mõlemad sisuliselt korraga mõõdukalad saime. Aga kala ikka selline 45cm ja tagasi ta läks.
Nonii 6 kala päevaga - taas rekordi uuendamine.
Loopisin usinalt edasi. Päev läks heledamaks ning nuki tagant ilmus välja Rebaseonu laev.
Üks hetk kui olime päris lähestikku läksin pärima olukorra kohta. Mootori jõul loomulikult. Kes kasutab teab, et kahetaktilise mootori müra on selline et juttu üle selle ei kuule. Seda ma siis näitasingi viipekeeles Rebaseonule ,et ma ei kuule mis sa räägid  - mootor käib. Suretasin Ta laeva kõrval modra välja ning siis ta ilmselt kordas, et kuule sa põristad mu kalad ära. Piinlik lugu. Mina jah suurt sellest vaikusest merikapüügil kinni ei pea aga võiks ka teinekord proovida. Sest Rebaseonu sõnade kohaselt said nad eile 2 kotikala ja hulga actionit veel pealekauba. Vabandust veelkord.

Tegin mõned triivid veel, kuid kontakte rohkem ei tulnud. Tegelikult on mul eelmine kala veel külmikus pooleli. Õigemini mitte pooleli vaid alles alustatud. Nii ,et söögimuret ei ole. Aga püüda on sellegipoolest erakordselt timm. Juba kilone kala avaldab sellist vastupanu ,et hoidke mind kinni.
Kui õhtul töö kõrvalt saab veel ära siis jälle peale. Sest päev ei ole veel läbi. Rain on ka merikaid karistamas käinud ja sigaedukalt kusjuures. Aga mitte minuga.

Tervit
Mehis

Kast tühi (26 amauni)

Vihm ja nõrk lõunatuul olid meiega kogu hommiku ja ennelõuna. Läksime varakult peale ja alustasime järjekorras sektorist 1b - 0.


Pildikvaliteedist niipalju , et sellised tulevad siis kui teha pilti garmini gepsuga. Minu fotokas sõitis emandaga poola mõneks päevaks. Nii et teksti tuleb aga pilte võib olla mitte.
Sektor 1a oli võrguga kaares blokeeritud ning kontakte samuti ei olnud. Aga sektoris 1c tuli Kalevil kena mõõdukala külge( hinnanguliselt 1,3-1,5kg) mille paadinitoomine lõppes paraku järjekordselt rabelemisega ning kala ärapääsemisega. Kalev peab väheke enda sisse vaatama ja analüüsima kus ja mille vastu ta libastunud on. Ning seejärel karmat remontima hakkama. Sest nagu ta ise ka ütleb - "ei ole enam naljakas".

Ilma poolest oli täna jälle selline tõeline "merikailm" - hall vesi, parajalt sume, vee läbipaistvus mitte liiga hea. Söögikala ka näha aga ponnistused sektorites 2 ja 3 samuti vilja ei kandnud. Mis seal ikka sain loa keerata vöör sektori 5 poole. Mis on ca 2 km pikk ja millest püütav osa on 1/4 umbes. Korralik püügimaa noh. Nõrk tuul lükkas enamvähem kaldaga paralleelselt ning ainus mis oli - oli kohatine äratundmisrõõm ja nostalgia, et näe siit sain selle kala ja siit Kalev selle kala jne. Olime peaaegu sektori lõppu jõudnud , kui kalev istus maha pani ridva käest ja ütles need legendaarsed jäähalli direktori sõnad - siin ei ole kala. Mis vist nagu aitas sest ta oli sunnitud kohe püsti tõusma ja püüki jätkama kuna sportlik 48cm tuli minul paati mõõtmisele korraks. Sellest energiapuhangust jätkus sektori lõpunipüüdmiseks ning natuke pealegi.



Tagasiteel tegime peatused ka sektorites 2 ja 3 kuid tulu sellest kahjuks ei tõusnud. Sildusime pool 12 plaaniga veel ka õhtul peale minna. Ning lõpuks tõstsime veel paadi otsad suvisesse ankrupaika ümber.

Õhtuga oli aga nii, et siis läks Kalev üksi ,sest minul oli lihtsalt rihm maas. Need kella 5 sed ärkamised on uneajale piiravalt mõjunud. Aga Kalevil kaks järgiujumist sektoris 1b ning sellega tagasihoidlikult Ta ka piirdus.

Homme minu kord

Mehis



laupäev, 25. aprill 2015

Sektor 5 on hetkel hea.


Eile olin päevast nii väsinud, et tuuleprognoosi jälgimine ununes sootuks. Ja hommikul 6 paiku ärgates tundus väljas kahtlaselt vaikne. Arvutist windguru ütles, et mine kohe praegu - tuul on maas. Seda ma ka tegin. Sadamas ajasid väikesed tuulehaugid - ~20cm - ogalikke tulutult taga. Selle pildi peal peaks olema vähemalt kaks minituulekat. Mul on ka tunnistajad. 


Võtsin kõigepealt ette sektori 1 ( edaspidi nimetangi püügipiirkondi sektoriteks). Sektoris 1b ei toimunud midagi kuigi vesi oli paljulubav - natuke hägune ja astangu all selgem. Sektorist 1c tulin kohe ära sest nähtavus 0 lähedane ning hõljumit palju. Viimases sektoris 1a tegin mingil ajal heite mere poole selgemasse vette ning korraks oli tunne nagu katkuks kivi lanti aga õnneks vetikaid landi külge tunnetuse järgi ei jäänud. Tegin  oma mängu edasi ning paadini jõudes tuli landi kõrval kaasa merikakonn. Käis vasakul ja paremal pool aga lõi alles siis, kui lanti hakkasin välja tõstma. Õnneks külge ei jäänud aga punkti sain kirja. Sealt edasi suundusin sektorisse 2 ja sealt natuke hiljem ka sektorisse 3 aga ei midagi. Kusjuures meri on paksult süüa täis - niglide ja ogalike parved tuiasid vaikselt kivide vahel. Loopisin midagi 2 tundi enne kui tuli teadmine , et aitab.
Kuna Kaleviga oli kokku lepitud kella 3-ks uus tripp siis leidsin, et on mõistlik käia täiendamas raudvara. Kiirest linna ja ohhoo - mustamäe salmosse oli taas ilmunud paar minu lemmikvärvi + veel siis mõned impulsiivsed ostud.

Kalevi saabudes Emand natuke nurises aga sain loa ikkagi minna. Tegime kohustuslikud sektorid 1-3 läbi aga ei midagi. Kogu see aeg ma tegelikult püüdsin mõjutada kaptenit nõustuma sõiduga sektorisse 5. Ja lõpuks ta murdus. Muidugi mina ,kui tüürimees ja gaasirumplihoidja oleks saanud korraldada ka mässu aga diplomaatia eelkõige. Ning kohalejõudes tõi sektor 5a Kalevile õigekohe konna. Sellel pildil on näha vaid pritsmed, kuid uskuge need on kala tekitatud, lihtsalt fotograaf(mina) oli vedela käega.


Peale kala sai Kalev veel paar toksu, mul jätkuvalt mittemidagi. Sektoris 5b vahetasin toby impulssostuga ning teine heide oli tõenäoliselt kalale pähe ,sest tunne oli vana hea - paugust kohe otsas. Külge jäi kaugelt ning esimese küünla peale tundus ,et mõõdukala, teise küünla peale tundus juba 2 kilo lõhki ning kui ta peale kolmandat küünalt paadi alla läks hakkasin unistama 3+ kilosest kalast. Kala ise selline


Ja oksendas peale paternosterit välja kohe selle


Ning kohustuslik kompositsioon mille loomiseks tuli Kalevit moosida ,sest esimesed sõnad kui kala kahvaga paati sai tõstetud olid tal - fotosessioon jääb ära. Aga sellegipoolest - aitäh Kalev.


10-kond minutit hiljem tuli sektoris 5c kõigi aegade väikseim merikas. Kuna tegemist oli erakordse sündmusega poseeris Kalev kalaga paadis. Teooria ütleb , jõest laskuja peaks olema tumedates üleminekuvärvides aga see oli merikas mis merikas. Aga võibolla oli tegu hoopis kääbusega(nii 8 aastane aga lihtsalt väikest kasvu).


Sektorid 5d kuni 5f tõid Kalevile veel paar toksu mida saatis tema poolt needmine ja muu sarnane.
Mis käis minu kohta loomulikult.

Kaleviga on igal juhul tore kalal käia, alati on mingi action. Ta ise seda meelt kahjuks ei ole aga ehk aeg parandab.
Minu tänane kala oli täpselt 2,222 köögikaaluga kaaludes ning värv jällegi apetiitselt ilus.


Ei ole see kevad õnneks ühtegi seest halli kala saanud, isegi see pruunikas 2,1 kg oli väga nämm. Sadamas kohtasime Rebaseonu kelle ees sai kalaga natuke eputatud. Vahetasime kainaabritena natuke kogemusi ning järgmise korrani.

Blogi kaks esimest pilti on vähe puusse aga püüan ennast parandada.

Rain hoia vaim ja lipp kõrgel

Mehis



teisipäev, 21. aprill 2015

Konnaduubel

Eile õhtune ja täna hommikune merelkäik eraldi postitust ei väärinud. Ei olnud nagu millestki kirjutada. Eile õhtul kala küll nägin - kaldal üks pükstega võitleja sai ühe . Väga suur ei tundunud, triivisin kalasaamise momendil seal lähedal. Panin pillid kotti, kui neeme tipu lähedal hüljest baldeitamas nägin. Ilm ise oli ka vast liiga selge ja päikesepaisteline.
Tänane hommik algas müstilise kella 5.30 äratusega. Natuke peale 6-e olin merel ja usu veel ilma-ennustusi. Laine kõrgus oli +/- 1m. Vesi ise oli imekombel päris normaalse läbipaistvusega. Aga jälle see päike. Sõita oli täielik piin, sest lainetus ei olnud mitte vagudena vaid malekorras.



Ja tühikäiguks jäi ka see väljasõit. Kaotasin 2 lanti. Siit ka moraal - peale 5 kala saamist võiks lõksusõlme uuesti siduda. Teine lant lendas ära mulle arusaamatutel asjaoludel.

Täna õhtul tulime Kaleviga veelkord peale ja ilma poolest oli nüüd ok. Alustamise sektorist saime korraga külge alakad. Vasak Kalevi , parem minu konn



Ilmselt mingi noorte kalade bänd ujus korra läbi, sest rohkem me sealt kontakte ei saanud(Kalevil 1 võibolla toks siiski oli). Peale paaritunnist loopimist lõpetasime püügipäeva päikeseloojangul ilma, et rohkem võtte oleks olnud.


Ja viimaks kohtusime veel samas kohas, kus eilegi hülgega. Ka konnapüük on tore oleks vaid kontakte rohkem. Motivatsiooni annavad nad igatahes.

Järgmise korrani
Mehis





pühapäev, 19. aprill 2015

Tuuline aga püütav

Millest küll alustada. Võib-olla sellest et, Kalev käis eile ka peal ja sai ühe 48cm konna mis ujub edasi. Aga mina tulin eile õhtul hilja maalt mesilaste juurest ning leppisime Kaleviga kokku ,et täna kell 7 on ta meil ja kohe minek. Nii oligi. Kuigi Kalev ärkas juba kell 4 aga ei täinud mulle helistada. Alustasime nagu ikka meie püügisektori idaservast. Ja neljas heide tõi mulle konna:


Milline suurepärane algus. Ega Kalev ka võlgu jäänud tegi 2 heidet hiljem 1:1.


Ilmast või õigemini tuule suunast loeb vist ikka päris palju. 2 1/2 päeva on puhunud põhjakaarte tuuled. Vesi oli tume nagu öö , kergelt sogane aga läbi ta omal moel paistab. Ja sain sealtsamast veel ühe toksu ja kaks fikseeritud järgiujumist. Kuna laine oli selline ,et püsti püüda ei saanud siis võis neid jälitamisi ka rohkem olla aga lihtsalt istudes ei hooma neid. Konnasid me ka enam kahvaga paati ei võta vaid püüame vabastada parda taga. Millegipärast oli kala selles sektoris isutu, vahetasin küll värve ja tegumoode aga võtma kedagi ei saanud. Tegu oli ilmselt alakate parvega ,sest need, kes järgi ujusid oli ka alla poole meetri pikad.  Võtsime siis kursi poolsaare neemedele. Laine oli vastu tuult sedavõrd vastik et pritsis mu vasaku külje vastu parrast tagudes korralikult märjaks. Aga moraalile see ei mõjunud. Läksime järjest mööda vanu võtukohti kuni jõudsime teise neeme tippu ja panime taas ankrusse. Ka esimesed konnad tulid ankrus olekus. Tuul oli otse merelt ja triiv oli seega võimatu. Päikese varjas samal ajal õhuke pilvitus. Täielik merikailm ma ütlen. Ja siis hakkas juhtuma. Esiteks see:


Tuli siis neeme veealusest osast selles mõttes ,et see mis maa peal näha on jätkub vee all edasi. Tegi kolm paksu kala küünalt ja maandus lõpuks kahvas. Ma ei saa siinkohal jätta võrdlust toomata üleüleeilse äraminekuga, kus kala valitses minu üle mitte vastupidi ehk see 2,8 kilo tundus ka konnana selle eluka kõrval. Palvele minu eufooria jäädvustada hakkas Kalev jonnima - ära sega ma püüan. Rääkisin ta siiski pehmeks ja salvestasime pikselite ja bittide näol sellise kompositsiooni:



Peale seda sain kohe veel ühe ühe konna,  kes veel enne äralaksamist teavitas endast toksuga:)  Mille peale Kalev muidugi rõõmsamaks ei muutunud. Ning i-le täpi pani 1,4 kilo 54 cm rihmtüüpi merikas. 



Ega ma ise ka Kalevi nahas ei oleks tahtnud olla - tal oli mitte ainult kalakastis 0 vaid kaotas ka 2 Aapua lanti. Eelmainitud seeria peale soovis ta kehtestada paadis uusi reegleid millised ettepanekud jätan siinkohal enda teada.

Mõned tähelepanekud: Kalal on paadi ankrus olemisest savi samuti on tal paadist ja mootorimürast savi. Veel on tal savi sellest, kui me möliseme, koperdame ja kolistame paadis. Võib-olla ei ole see tavaline aga meile sobib. Kalal on savi ka sellest kas püüad käsitööga või tehaseplekiga. Siin kaldun uskuma teooriat, et lant peab lihtsalt sinu kerimise ja muidu püügivõtetega sobima.


Tänase päeva kokkuvõte.
Minul 4 kala, kaks konna tagasi , 1,4 ja 2,8 (kokku 2,5 kg fileed tuli) võtsin ära. Lisaks 2 toksu üks neist lõppes kalaga ja veel kas järgiujumist. Kalevil üks alakas ja paar toksu. Mis kokku on meie paatkonna parim tulemus senini. Tuleb välja , et saab paremaks minna küll. Ülehomme lubab windguru jälle püügiilma. Halleluuja.




kolmapäev, 15. aprill 2015

Huh 2

Pealkiri selline sellepärast, et ikkagi sama päeva sündmused. Kalev tuli otse töölt ,võttis mu peale ja sadamasse. Kuna ma ise olin juba mundris teda oodates siis sadamaparklas udisin inetult takka ,kui ta riietus - kiiremini Kalev , kiiremini. Ega ta ennast muidugi häirida ei lasknud.
Ja sealt otse minu elu kala äraminekukohta. (siin ma pean silmas punast kala, valgega olen juba silma pähe saanud). Sellele rahuservale tulebki nüüd selline nimi anda.
Ja mida ta joob, emaa !!



Tegelikult sain rmk all kontakti 1,5-ks sekundiks - lõi otsa 4-5 m kaugusel paadist , tõi landi üles - nägin , et hõbe aga mitte eriti suur( mõõdukas siiski) ja kukkus ära. Tegemist oli väga ootamatu laksuga, sest isiklik rekord purunes - 3 võttu ühe päevaga - jess!!.
Ka Kalev sai mingid togimised mida mina suures eufoorias kahtluse alla ei seadnud. Triivisime 3 korda magusad lõigud üle aga kala sealt siiski paati ei saanud. Mis seal ikka - poolsaare otsa jätkama.


Kui Kalevi landikaotustest rääkides siis ääriveeri olen talle püüdnud nõu anda , et kalda poole heites keri kiiremini , sügavamale mere poole heites saad lubada aeglasemat mängu. Seda enam , et käsitöö maksab standardplekist vähemalt 2x rohkem. Aga siiamaani on mees oma taktikale truuks jäänud.
Mina olin täna nagunii kuhjaga saanud juba ja abistasin isegi mootoriga Kalevi lantide päästmisel. Suuremeelsus mis muud. Kuid fortuunal oli veel midagi varuks. Poolsaare esimese neeme tippu tehtud heide(hästi lähedale ja madalasse) tõi mulle esimese laskuja ehk pruuni kala.




Pole midagi paremat kalapüügist.


2,1kg nüüd juba fileeritud, soolatud ja tillitatud kala. Ma ei oska hetkel öelda kas süüa ka kõlbab aga fileerides näis küll ilus oranz liha.



4 võttu, 2 kätte, 1 koletise äraminek - tegelikult on seda suureks õnneks isegi liiga palju.
Peaaegu valmis merikapede:
Mehis




Huh

Hommikul läks uni varakult ära. Vaatasin aknast välja - tere talv. Ja, et lumi on head tähendanud tänavu siis tegin koeraga kiire kääru ,asjad kokku ...


Ja sadamasse midagi pool 8 vist jõudsin.


Tuul oli loodest, sadamas peegel. Tankisin kiirelt  ja traditsioone austades võtsin kursi rmk platsi alla.




Üks võitleja oli seal kaldal juba ees vehkimas. Alustasin lähima kivivare tagant. Tuul ja laine olid ühest suunast ja lükkasid üheskoos natuke liiga kiiresti kalda suunas. Seepärast alustasin turvalisest kaugusest. Esimene heide 0. Teine heide terav aga nõrk toks. Kolmas heide väike vetikatutt kolmiku küljes. Seal kohas, kus ma loopima hakkasin oli vesi päris hea. Põhja nägi 3m pealt ära mööndustega. Lainetuse peegeldus segas vaadet vähe(hoolimata prillist). Neljas heide, selle tarvis tõusin püsti, tegelikult kiigutas päris tugevalt aga tahtsin landi mängu näha. Ja paadini nagu ikka arütmiliselt ja pausidega kerides nägin ma Teda. Saatis lanti 0,5 m vahega. Kohe tegin pausi kerimisse aga kuna tuul ja laine lükkasid paati siis lant langusse ei läinud - lihtsalt mäng lakkas. Selle peale keeras kala mere poole ära, tegin kohe mõõduka vändapöörde ja lant ärkas korraks ellu - kala reageeris hoobilt ja keeras ringi ja tuli landile päris lähedale (15-20cm) aga ära ei löönud. Liini oli väljas veel umbes 4-5 m jagu ja kordasin sama tehnikat ainult et mitte rulliga vaid lihtsalt ritva edasi tõmmates. Sama lugu - lant liigub tuleb lähemale - lant seiskub - kala keerab ümber ja tahab lahkuda. Kala keeras jälle sabaga  landi poole   - tegin siis ridvaga veel ühe väikese tõmbe ja siis hallikas selg tegi tiiru 270 kraadi ja ründas lanti eestpoolt lõksu juurest ja mingi ime läbi jäi külge. Kõik see toimus ~1,5 m kaugusel minust. Kala selg oli hall mitte mustjasroheline nagu tavaliselt. Sidur on mul rullil keeratud selliseks ,et kindata käega napilt tõmbab tamiili maha nii et sisse ei lõika (et enne heidet tipurõngast lanti natuke eemale lasta).
Kala jäigi kinni ja kärrrrrrrrrrr. Läks põhja ära. Samal ajal oli paat jõudnud kividele ohtlikult lähedale, nii ,et mul tuli paremas käes u-lookas ritv, vasakuga modra käima tõmmata ja tasakesi karidest eemalduda. Enne keerasin sidurit peale veel tiba aga ikka tegi paar kärri. 7-8m kulgesin eemale, panin modra seisma ja asusin kangutama. Kala endiselt vastu põhja + aegajalt vonk-vonk. Probleem oli selles ,et kerisin küll liini sisse aga kala põhjast lahti ei tulnud. Ritv oli enam mitte u-lookas vaid silmuses ja hoopis ridvapits läks vette. Viba on mul 3 medrane testiga 8-28gr. Summutas kenasti aga kala üles ei saanud. Kuna tuul lükkas jälle karidele siis kordasin manöövrit uuesti. Kuni kolmandal tagurdamisel viskas järsku ridva sirgeks ja üle vee kostusid mahlakad vandesõnad mida siinkohal kordama ei hakka. Tundus, et jäin landist ilma sedavõrd kergeks läks äkitselt. Aga ei - lant oli alles lihtsalt ei tundnud selle sikutamise peale enam nii kerget takistust. Liini pikkuse järgi jäi kala minust veel 5-6 m kaugusele enne kui ära läks. Ühtegi küünalt ega rabelemist -lihtsalt aeglane vonk-vonk-vonk.
Nüüd natuke kala suurusest, nii suur ta ei olnud nagu Raini merikas(8+kg tornio jõest) aga ,kui võrrelda minu kaladega siis selle kevade suurim (3,1 kilo) tundub nüüd suure särjena. Viis kilo oleks ikka lõhki saanud. Teine küsimus ,mis kalaga tegu oli - kahtlustan nüüd isegi lõhet.

Jäin samasse sektorisse natukeseks veel aga seekord panin ankrusse ennast. Ja lohutusauhinnaks sain 1,1kg 51cm rihma. Kui see külge jäi tegin Kalevit ehk kerisin jõhkralt paadi ligi hoolimata kala rabelemisest ja võtsin ära.


Saiakate olemas aga natuke ikka jäi kripeldama et miks pidin esimest kala tirgutama oleks võinud uue heite teha. Näe Kalev - kala mõõdus - ei mahu juttide vahele ära.


Käisin veel poolsaare tipud ka läbi aga ei midagi.



Kohe jõuab Kalev ja uuesti merele. Kell on 17.19 praegu.

Õhtul hiljem nüüd täiendan veel. Järeldused: ennist ütlesin et triivi alustasin enam vähem selgest veest siis kivide juures oli nähtavus 1m - pigem. Ehk kala oligi nagu targad raamatud räägivad selge ja sogase piiril. Põdemist ka imekombel suure kala kaotusest ei olnud ,sest nägin ta ikkagi ära - ilus elukas.

Aga päeva teise poole kohta tuleb eraldi postitus.

Mehis


esmaspäev, 13. aprill 2015

Esmaspäev 13 amauni

Eile hommikul, kui ma koolis olin tuli Kalevilt sõnum  - merikas 45cm. Helistasin ja küsisin asjaolud üle ja asusin ootama homset(st tänast) päeva. Windguru lubas eile kella 9-15ni  4-8 m/s. Edasi pidi juba tuulisemaks taas minema. Õhtul oli küll veel selline ilm , et kuuskedel käisid ladvad vastu maad.
Siin on juba tänalõunane prognoos -lubab õhtulgi veel peale minna:


Seetõttu ootusi ka eriti üles ei kruvinud - aimasin et vesi võib peetis olla. Ja kell 9 olin sadamas hakkamas.


Alustsin traditsiooniliselt rmk platsi alt. Merelt lükkas sellist mõnusat lainet ,et kui ühe suurema pealt alla liuglesin vajus vöör lainesse ja tahtis gaasirumplit käest rebida. Kuna kiilujoon pole horisontaalis sirge siis paati kallutades hakkab keerama. Ja see siis laines juhtuski. Selline äkkpööre/sukeldumine/pidurdamine. Peale intsidenti mõtlesin, et suretusnöör tuleb ikka enda külge kinnitada. Paljugi mis. Aga rmk all ei olnud peale sogase vee ja lainete midagi. Triivi suund oli ka täitsa ok. 



Aga selles sodis lootust polnud. Oli hullem kui eelmine käik. Liin korjas sodi iga heitega.


Vahetasin tamiili poolil ära kuna eelmine oli nii lühikeseks jäänud et viskas allatuult tühjaks. Uus tamiil kirjade järgi 0,3 ehk eelmisest 0,02mm jämedam. Ja tunnetus 18 gr toby -ga hoopis teine. Ehk sitem. Tundub et tamiili läbivajumine on sitem, sest lant ei jookse enam sama kerimise pealt nii sügavalt kui varem. Tuleb jälle ümber õppida. Tulin sealt poolsaare otsa ka aga seal laine grammi suurem ja vesi ikka paska täis ja hägune. Proovisin Kalevi värsele võtukohale ka läheneda aga laine ei lubanud.


Tegin Rainile spetsiaalselt väikse klipi ka lainetusest. Tean , et talle meeldib.


Aga praegu kratsin kukalt kas minna veel hiljem või mitte. Õunte pealt vaatab pärast.

Tahan kala.
Mehis


reede, 10. aprill 2015

Tuul või õigemini tuuuuuul koguaeg.

Täna andis nõrgema tuulega akna , mida kohe kasutama tõttasin. Seetõttu ei jõudnud kedagi ka kaasa kutsuda. Kuna öö läbi oli veel tugev tuul siis väga ei kiirustanud, et natukenegi rahuneks. Sadamast väljudes oli paljulubav.



Aga jõudes neeme/poolsaare kaitsva külje alt välja enam nii hea ei tundunud. Esimese stampkohani sõites oli tunne nagu Tallinna tänavatel. Tagus ja lappas korralikult. Vesi hägune, hõljuvat vetikat mida liin korjas pidi iga kolmas heide pöörla eest eemaldama. Ja kala ka ei näinud. Triiv oli peaaegu talutava kiirusega, aga seoses vee läbipaistvuse vähenemisega oleks võinud natuke aeglasem olla -oleks tahtnud tihedamalt läbi loopida.


Tulin poolsaare tippu ka võtma. Siin oli vesi natuke selgem. Aga laine kõrgem, murdus juba nendel madalikel mida tavaliselt ei ole näha. Sellist päris head vett ei olnud ka siin kuigi paari ogalikku nägin ikka hõljumas ka. Ühesõnaga kala täna ei näinud. Selline tavaline merelkäik nagu neid ikka on olnud. Homme olen koolis ja Kalevile lubab ilma. Kivi kotti talle -Rain kasuta juhust!

Kalatu Mehis

teisipäev, 7. aprill 2015

6 amauni ehk lootust on veel

I päevapool
Eelmisel nädalavahetusel Kalev sai merele ainult reede õhtul ja kohe peale seda muudeti ilmateade ära. Vastikuks loomulikult. Minul see mingit kahjurõõmu siiski esile ei kutsunud. Esmaspäeva ennelõunaks tegime plaani Siimuga (Reiko õe klemmiga). Viisin rendiasjad renti tagasi ja katkised asjad remonti ning saime 11 sadamas kokku. Ilm oli selline natuke kahtlane - liiga sile vesi, merelt lükkas madalat pikka lainet, ka tuul oli põhjakaarest, päike siras ning vesi liiga selge. Minu arvestatav meel - kõhutunne - ennustas tühja käiku ning nii ka kahjuks läks. Ometi tegime kohustusliku marsuudi läbi. Tänu tuuletusele kulus programmile 1,5 tunni asemel 3 tundi. Aga seeeest oli ilus mere peal.

II õhtune käik
Kalev oli samal ajal tööl ja palvetas, et minult kõnet või sõnumit ei tuleks. Minu teated on talle enamjaolt shokeerivad kuna sisaldavad andmeid äsja tabatud kaladest. Aga kuna õhtupoolikul lubas ilmapoolest veel peale minna siis tuli Kalev otse töölt kalale.


18 ne paiku olime tangitud ning alustasime rmk platsi alt. Tuul oli keeranud edelasse ja selline 8+ ms puhus, päike samuti oli pilve taga. Süngevõitu merd vaadates tundus täielik merikailm. Seda ma siis soigusingi kogu aeg. Et, oi kui hea ilm ainult, et kontakte ei ole. Tänu tuule omapärasele suunale võtsime ette ka ühe uue koha kahe tavalise püügiplatsi vahel. Et, surus üsna kiirest kaldasse sai teha 3-4 heidet kui tuli jälle taganeda. Teise seeria ajal heitis Kalev sügavat ranti pidi piki kallast ning äkitselt kilkas -kala, KALA. Mul on tekkimas tänu blogile juba selline refleks, et raban kõigepealt fotoka järele ja siis alles tulevad muud asjad.


Mina süüdistaksin Kalevi kärsitust - ta vintsib jõhkralt kohe paadini oma kalad. Aga eks meil kõigil juhtub. Kala ise tundus minu meelest 2 kilo kanti olema. Kalev arvas et võibolla mõõdukala aga ta silmamõõt ongi selline.
Proovisime siit-sealt natuke veel aga paadiga katab küllaltki suure ala ära ning meil on tekkinud arusaam , et kui kala on rannas siis on ta nagunii närimisvalmis. Ehk kui kala on toimub kontakt esimese heitega -õigesse kohta heites loomulikult. Kaks korda ühte kohta ilma kontaktita pole mõtet resurssi raisata. Tulime siis poolsaare otsa tagasi. Kalev kangutas aega-ajalt maakera. Mina proovisin täna sügavamalt poolelt mitte kalda äärest. Üle piirikaputka neeme tipu triivides sain väga reipa toksu. Sellise mis lõi tamiili natuke lõdvaks isegi. Loopisin samasse kanti niikaua kuni ulatas ning siis alles ütlesin Kalevile, et midagi mul vist oli võtame selle sektori uuesti. Kalev noomis mind alguses info varjamise eest natuke, kuid mainis siis, et tal käis teiselpool kah nagu keegi proovimas samas kohas. Toredad sõbrad kas pole. Aga ei toonud teine triiv kah midagi. Isegi toksu mitte. Peab vist edasi arenema ja eri värvilahendusi ning tegumoode kaladele pakkuma hakkama sest toksu ära ei realiseerinud ja see oli imelik kogemus.



20 olime sadamas tagasi, kuid roosad ja rõõmsad, sest kala õnnestus näha ning Kalevil isegi tunda.
Oh jätkuks vaid see edulugu pikalt. Ja annaks normaalset ilma ka sinna juurde, jube tuuline on.

Terv
Mehis


kolmapäev, 1. aprill 2015

1 aprill (ehk 1 amauni)

Eile vaatasin õhtul windguru pealt , et tuule poolest saaks nagu minna merele. Hommikul kontrollisin veel üle tundus ok. Natuke peale 8 olin paadis mille all kees selline elu:



Alustasin tavapäraselt Kalevi viimase kala kohast, tuult oli parasjagu nii vähe , et triiv oli isegi liiga aeglane. Muidu puhus nõrk idatuul mida saab kasutada küll. Jätkasin sadama lähedalt poolsaare otsast , kui hakkas tulema lund - viimane lumi? Kusagil võiks olla siis ka viimase lume kala.


Kui autosse istusin peale seda pooleteisetunnist merelkäiku siis oli esimene asi saata Kalevile lühike sõnum mille sisu oli järgmine: 2,4kg 62cm. Nagu arvata oli helises kohe peale sõnumi saatmist telefon ning üllatus-üllatus helistajaks oli Kalev. Tervitasin teda sõnaga Aprill ning parandasin verbaalselt sõnumi sisu. Ei olnud 2,4 kg oli hoopis 1,1 kg ja 50 cm ja landiks hele toby 18g.


Viimase(loodetavasti) lume kala tuli nii kalda äärest, et pükstega tulles oleks talle võimalik olnud pähe astuda. Oli sellise kivi kõrval mille teine serv oli juba kuival ehk loetud cm-d kaldast. Kinni jäi kala paraku silmapidi ning kuna mõõdu andis välja võtsin saiakatteks ikkagi ära. Oma suuruse kohta avaldas parajat vastupanu kuigi ega talle võimalusi eriti ei jäänud. Rahulikku talle.


Nii head seeriat pole minu elus veel olnud -s.t senikaua ,kui meil paadikoht sadamas on (3 aasta läheb). 5-st käigust 4-l oleme kala ära näinud ja katsunud missest ,et mõnel korral ainult konnad. Timm värk ühesõnaga. Ei taha kõigele sellele mingit needust kaela tõmmata ja sülitan 3 korda üle õla igaks juhuks.
Kalev läheb pühade ajal merele lammutama  - mina olen ära mesilaste juures see aeg. Ehk teisisõnu - tal on piisavalt aega näidata mida ta suudab. Pall on tema väravas.
Nädala sees, kui Kalev tööl on peaks veel mõne kamu kampa võtma, et sellest magusast ajast kõik välja pigistada. Kui näiteks Rainiga minna siis postitus tuleb ikka selline nagu ma üksi oleks käinud.

Edu Teilegi
Mehis