esmaspäev, 30. märts 2015

Kordamööda (88 javerts 2015)

 Eilne Kalevi konn hoidis vaimu üleval, ning ilmaennustuse poolest polnud ka kõige hullem - otsustasime hommikul peale minna. Uue kella järgi vist midagi peale 8 olime vee peal. Tangitud ja puha. Kohe otse Kalevi kala kohta, neeme peal oli paar merikakütti ka juba näha. Aga mida polnud oli kala. Läksime tagasi poolsaare otsa, kus ebasobiva tuulega mõned triivid tegime ja ikka 0. Otsustasime teha pausi ja läksime hoopis meile vormelit vaatama. Tunnike teleka ees ei olnud eriti põnev -jätsime pooleli  ja - tagasi merele. Lõunatuule tõttu läksime proovima poolsaare teisele poole pumbajaama juurde, et äkki on seal triiv piki kallast või midagi.


 Oli vähe parem parem aga ikka pidi tihti korrigeerima mootoriga. Kontakte ka 0. Tegin ettepaneku kärutada üle lahe naaberpoolsaare tuulealusesse külge. Kalev natuke ohkis ,et laine suur ja taob tagumiku ära. Lubasin sõita ettevaatlikult ja pealegi gaasirumpel oli minu käes mida siin üldse küsida. 17 minutit hiljem uudistasimegi uut võimalikku jahimaad


Vesi selge, ogalike parved siin-seal näha. Justkui paljulubav. Ainult, et kivide pealt oli aru saada ,et vesi täitsa maas oli(50+cm). Siin muide oligi normaalsem kurss, umbes iga 100m triivi peale pidi kalda poole natuke tagasi võtma. Nii siis vaikselt loksusime ,kui meetrisest veest selline ohhoo:


Väike merikakonn tuli paati, pold mõõtmist väärt - läks kohe tagasi. Esimese poole tunniga uue püügisektori aktsiad natuke tõusid juba. Lasime ennast jätkuvalt tuulel piki kallast edasi kanda ja vaikus. Põhi oli tänu selgele veele ilusti näha ja  ühine arvamus oli ,et võiks nagu merikale sobida küll. Kivid ja liiv ja augud ja mitteaugud , selline küllaltki vaheldusrikas olustik. Aga jätkuvalt vaikus. Edasi oli iga merre ulatuva nuki peal paar pükstes tegelast lanti loopimas, Populaarne koht tundub olevat - igatahes. Mõni motiiv veel:


Siin tahtsin ikkagi kallast pildistada aga Kalev varjas osa ära:


Päike tuli ka välja. Oli selline ütlemata mõnus ajaviitmise tunne.
Paarikilomeetrise ja paari -kolmetunnise triivi järel leppisime küllaltki üksmeelselt , et teeme järgmise nuki lõpuni ja siis tänaseks aitab. Lõpppunktile lähenedes oli selline paraja nurgaga neeme serv tuule suhtes. Koht muidu samasarnane nagu me viimased 2-3 tundi juba vahule peksnud olime.  Kui lõpuks ometi käis ridvast läbi selline väike "kinni" ja kontrolliks peale haakimist vaatasin ridvapitsi - kala jah pagan. Tunda oli, et mitte eriti suur, kuid hommikusest konnast ikka suurem. Aeglaselt nautides kerisin paadi ligi, eelnevalt andsin Kalevile veel fotoka. Selline 45 cm konn siis.


Esimene kala käsitöölandiga üldse minul. Püüan enamjaolt poeplekkidega toovad kala võrreldes Kaleviga samamoodi halvasti. Kalev nimelt püüab ainult käsitöödega. Aapua musta seljaga hõbetatud plekk vajas alguses harjumist ka. Pidi vähe kiiremini kerima kui näiteks 28gr tobyt.
Aga paar klõpsu ja tagasi ta läks.


Tõmbasime päevale õigepea joone alla ka ,sest finish oli käega katsuda. Tagasiteel sain päris märjaks -lahepeal oli selline igatpidi lainetus. Kalevi tagumiku ja selja tagus vist natuke ära aga ega ta eriti ei oianud.



Päevaga võis päris rahule jääda ,kuigi kotikala ei näinud - saamisest rääkimata. Lasteaed uutel jahimaadel oli tasuks vähe pikema sõidu eest. Kalev jäi küll ilma tasuta aga tundub et meil käibki see niimoodi korda-mööda. Kui sadamasse saime oli taevaserva lillaks tõmmanud ja kodus sain esimesed piisad. Vahest tuleb õigel ajal lõpetamine välja ka.



Rain käib maakodu kandis särjel. Pole tükk aega trehvanud, muidu ei saaks siia lugusid üles pannagi.

Tervit
Mehis

laupäev, 28. märts 2015

28 märts ehk 87 javerts.

87 javerts on kvartalipõhine Pikri kalendri arvestus. Kes teab saab aru. Aga tänasest:


Kogu nädala on nii tuuline olnud, et ei ole andnud võimalust Kalevile 2:0 teha. Seega saime veele alles täna. Ilm väga hea. Suurele veele pääsedes selgus, et seesama tuul oli jätnud merevee veel küllaltki selgeks. Põhja nägi 3m pealt ilusti ära. 


Kõhutunnet kuulates suundusin taas RMK platsi alla ja, VOILA:


Kalevi esimene heide enne kui ma jõudsin üldse ennast lahti pakkida andis resultaadi.


Teretulemast esimese heite klubisse Kalev. Läbi prillide tundus paras tegelane olevat. Kalev vintsis ta külma kõhuga kohe vee peale ja paadini. Kalale võimalusi ei jäetud. Kuid toas selgus et 1 cm mõõdust puudu ja seega nägemist.


Oli selline jõest laskuja tüüpi värvides kala. Minul hea meel , et Kalev käe valgeks sai.
Kaldal oli näha paatkonda, kes oli just paadi veest välja võtnud ning üks neist käis kalda ääres kala loputamas. Palju õnne neilegi.


Sellel pildil küllaltki tavaline stiilinäide - Kalev versus maakera.


Veepeale saime täna midagi peale 3 alles ning kui udu ründas tulime maha. Oli hästi veedetud pärastlõuna.  Aga selle vahega, et oleks olnud toredamgi, kui ka mina oleks kala saanud. Ahjaa , Kalev sai esimest korda kala Aapua landiga. 
Nu Rain. Meri keeb. Ah!?

Terv
Mehis

22 märts kodumerel

Peale minu(suurt) kala oli Kalevi valmidus märksa kõrgem ning pühapäeva varasel lõunal olime sadamas. Õnneks sai ka luugi alla vaadatud ning selgus , et aeg-ajalt peab ikkagi kütust ka paaki panema. Muidu peab Kalev jälle aerutama.


Tanklas kulutasimegi ilmselt magusaima püügiaja, sest mingi rikke tõttu ei nullinud eelmist kütuseostu ära ning jäime bensiinita.(mingi 45min ****me).  Vaatasime paadis paagi põhja veel katva koguse üle ja otsustasime ikkagi minna. Klausliga, kui mingi jama on siis Kalev aerutab.


Temperatuur oli selline - 0, sest jäätumine toimus paadis ja ritvadel enamjaolt sõiduga.


Meil on tekkimas mingisugune järjekord kohtade valikul. Ning seegi kord alustasime allatuult RMK platsi alt. Hoidsime oma lippu kõrgel ja lahkusime sealt ühegi kontaktita.


Tegime veel triivi riivates poolsaare kahte tippu ,kuid ikka null. Ma kogu aeg räägin looduse märkidest. See ,et tankla rikkis oli oli ilmne vihje - ära täna mine - pole mõtet. Ainult nende märkide lugemise ja tõlgendamisoskus jätab veel soovida.

Winguru prognoosib kogu aeg sellist mittepüügi ilma.
Kui paremaks keerab siis uuesti. Ja ilma Rainita. Tegelikult võin käia ka Rainiga aga siin blogis lihtsalt tema tegemisi ei kajasta.

Mehis

neljapäev, 19. märts 2015

19 märts - tore päev, andke rohkem mulle selliseid(päevi, kalu, häid uudiseid).

Premeerisin ennast raamide traatimise esimese tuhande lõpetamise puhul käiguga merele. Ilm super, tuult oli hoidnud paar päeva põhjakaarest ning nüüd keeranud jälle lõunasse. Töristasin rmk platsi alla ja loopisin põnevad kohad läbi -ei midagi.


Tulin siis ühe jutiga poolsaare piirikate putka neemeni ning lasin triivi. Triivi suund oli enam-vähem , natuke kandis kaldast ära ja pidi korrigeerima aga kiirus oli seeeest väga bro. Ühe triiviga tulin järgmise neeme tipuni ära aga jäi natuke kaugeks ning otsustsin selle tipu uuesti ja lähemalt võtta. Ja klassika - kala oli jällegi seal, kus ta peakski alati olema. Ca medrasest veest jäi kohe külge ja hakkas vastu punnima. Külge lõi kah peale paari vändapööret ainult st küllaltki kaugelt. Suurusest esialgu aru ei saanud sest "punnis" lihtsalt vastu pool minutit. Ja siis tegi küünla ning hakkas rullima. Rullis endale 3 tiiru ümber ning siis tamiil suunurgast väljas oleva vaba konksuharu taha.
Päris hea oli poolristi kala paadini sikutada. Tundus ekstra suurena. Ja siis kahva.


Esimene emotsioon on enekat väärt.


Ühe triivi tegin veel aga rahulolu mõttes loobusin. Tavaliselt ei juhtu rohkem midagi ja endorfiinide tase hakkab kiirelt langema. Lõpeks võib veel edasisest mittemillegist masendusse langeda. Kolisin kaldale ära.


Ja muide, sellise kalaga on tüdrukuid väga lihtne ära rääkida. Kõiki kolme.


Tegimegi kohe väikese romantilise merelkäigu.


Timm päev oli. Koju jõudes ootas veel üks uudis, et päts vaagub hinge. Aga kala 67cm ja 3,1 kg.
Ilusa oranzi lihaga. Soolikas täiesti tühi.


Kalev sorri. Nädalavahetuse olen maal mesilaste juures - saad võimaluse tagasi teha. Modra on ka tip-top võrreldes eelmisega.

rahulolev Mehis


Väga viimane jää 11 -12 märts 2015

Jääpüügi plaani sai peetud veebruarist saadik ning vabariigi aastapäevaks olime valmis minema taas soome kaladele külla , kuid ilmal olid teised plaanid ning reisi ajaks meie valitud sihtpunktis jääd enam ei olnud. Imeline talv, tõepoolest. Kuna tahtmine sellest kuhugi ei kadunud tegime uue plaani - Peipsi. Kiiret nagu ei olnud tol hetkel, selline +/- üles-alla ei tundunud ka mitte ohustavat meie väga head plaani. Sai siis 9-ks märtsiks tärmin seatud ning mingisugune punt kokku pandud. Kuid hädad sellega alles algasid. Viljaril hakkas nina lahisema ja tema kukkus ära. Jans kes ka tulija alguses oli loobus 9-ndamal märtsil ,kui Peipsi täiesti lukku pandi. Ootamatult. Meie jaoks, tegelikult vist lõuna pool tuli piirang veel varem aga siis me veel lootsime.
Kuna talistaff oli ikkagi kalastuspalavikuga välja otsitud siis otsustasime Antiga , et karistame ennast ühe Endla reisiga. Ning 10 märtsi õhtul oli kaks kurvi enne kaitseala parklat olukord selline. Mitte eriti paljutõotav, noh.


Leidsime Kärde külast uue laheda öömaja ning lasime ennast enne homset korraks lõdvaks. Öömajast parklasse oli vist kilomeetrit kaks ainult.


Vana Endlasemu Aare aga soovitas telefonitsi hoopis sõita välja peakraavi kurvini ning sealt oli järv juba "kiviga" visata. Piki kraavi vantsides ärevus kasvas, on jää - ei ole jää. Samal ajal ka orav andis endast märku. Kus ta küll viisaka wc ajal hommikul oli?


Käisin silla peal ära ning avanev pilt oli midagi lubav.


Nüüd tuli veel vaid oravast vabaneda. Kempsus oli mingi loom püüdnud ennast läbi kaane närida. Võib-olla segasin teda kogemata selle tegevuse juures - kaitseala ikkagi. Jätsin talle kaane alla oma orava kahjutasuks.


Tagasi tulles oli Antil prooviauk tehtud - kannab!!! Jääd 15+ cm.


Jää ise selline ilus oli.


Edasisest pole nagu suurt rääkida midagi. Pildil terve kala ning nimeks päeva saak. Üks väike toks oli veel ja kõik.


Kui ma seda praegu kirjutades kalastaja kalendrisse seinal vaatan tuleb välja ,et tulemus oleks olnud ennustatav. 10-12 märtsi kohta ütleb kalender ,et ära mine kalale nagunii midagi ei saa.
Sai proovitud ka erinevaid asendeid, kuid Antil oli tulemus samasugune.


 Puurima tegelikult esimesel päeval ei pidanudki - järv oli kaunis auklikuks tehtud. Õigetes kohtades pealegi. Peale paari käbla läksid alla need. Pidasid muide hästi.


6-9 aastat tagasi käisin Endlal mitu korda talve jooksul ning 3-4 (1-2kg-st)sikuhaugi oli halval päeval tavaline. Heal päeval näiteks aga minu sikurekordhaug 4,3 kg + muud mudru. Ega need Endla järve kalad väga head söögikalad ei ole, muda pikantsus on küllaltki tugev aga actionit pakkus ikka alati ja veel. Nüüd aga täitsa null. Aga kuna tähtis on protsess mitte tulemus otsustasime jääda üheks päevaks veel. Kasutasime sama öömaja ning hommikul olime järvel tagasi. Ilm oli super. Öösel oli temperatuur langenud isegi 10 alla nulli ning jää pärast ei põdenud. Halb oli see ,et iga viimane kui auk oli nii kinni et kannaga avada enam ei õnnestunud. Tuli puurida.


Mingil hetkel valisingi puurimise taktika. Edu see ei toonud - kolm sininina ja kogu lugu.


Peale umbes täpselt 70-ndat auku andsin alla. Tegevus ise tore aga ilma resultaadita nürivõitu. Pealegi saime ju linnukese kirja viimasel hetkel ikkagi. Reedest keelati kõikide veekogude jääle minek -napikas.


Teise päeva hommikul oli vist temperatuuride erinevusest selline paugutamine ja tähtede sõja hääled , et võttis natuke isegi kõhedaks aga õnneks see kära vaibus paari tunniga.


Mehis

Selle püügiretke käigus ei tapetud ühtegi kala samuti ei näinud me Raini.













teisipäev, 10. märts 2015

Uus rekord

Tere taas (sajad)tuhanded lugejad. Ei, ma ei ole vahepeal Rainiga kalal käinud. Hoopis teine lugu.
Uskumatu aga tõsi. Nii pikka kalastusvaba pausi ei mäletagi. Viimati saigi vist Kaleviga merel käidud eelmise aasta novembri lõpus, Jaanuari algul võtsime lõpuks paadi sadamas veest välja -kogu aeg oli nii tuuline, et merele ei saanud. Mida poleks vist pidanud jällegi tegema, sest vastavalt murph`i seadusele jäi talv ning seega ka jää seetõttu tulemata. Eelmine neljapäev tuli Kalev otse töölt meile ning viisime paadi sadamasse vette tagasi.
Eile hommikul vaatasin ,et winguru lubas 6-8m/s ning pealelõunat, kui kohustuslikud tegemised-toimetused tehtud said sõitsin sadamasse. Paadi juures on niipalju muutunud ,et uus(peetud) jõuallikas on 2T/18 hj tohatsu. Eelmine 15hj jamu hakkas juba sügisel nöökima ja viimane kord, kui tahtsin merele minna detsembri lõpus, ei õnnestunud kolm nädalat seisnud mootorit käivitada. Turtsus ainult. Aga see selleks. Komplekt tundub stardivalmis.


Hoidsin sadamast väljudes vasakule, et lõuna tuulega triivides poolsaare neemetipud läbi loopida. Nii, kui sadamapoolsest tuulealusest välja jõudsin olin öise tuule tekitatud ca 3/4m lainete loopida. Risti lainet vurrisin vägagi vaikselt piirikaputka neemeni ning lasin sealt triivi. Triiv oli kiirem, kui vastu lainet/tuult ülessõit. Loopisin korda mööda vasakule paremale pardasse, ei midagi.
Viimasest tipust üle triivides tegin heite mere poole ja daiwa roosa plekiga 3,6 kg


Oletan, et Kalevil on nüüd peale seda pilti vererõhk piisavalt kõrge ning tunnistan tõde - kala püütud 9 aprillil 2009 ja on tõesti minu rekord, kuid käesoleva postituse rekordiks on pausi pikkus kalapüügita ehk siis 3 ja pool kuud. Appi. Natuke leevendas seda antirekordit Raini kalablogi aga ikkagi, jää peale ei olegi veel tänavu saanud. Aga uuendusi blogis on kohe-kohe tulemas.

Spesial powertervitus veel Sepaonule ja usun,et teed veel ristuvad (hästi tihti).

Terv
Ikka elus
Mehis