pühapäev, 23. november 2014

Erakordselt tavaline

Ehk kalata päev merel. Tuul oli lõunast mis tähendas ,et triiv toimub kaldast eemaldudes. Kiiresti eemaldudes. Isegi triivankur ei aidanud eriti. 2 heidet ja oled sektorist väljas. Keset merd nagu pole kalale veel pihta saanud(ega see kindlasti võimatu ei ole) ,harjunud rohkem nagu kaldale lähemal loopima. Ühel kaldale lähenemise katsel tagurdasin kivi otsa, sõukruvi sai märgid peale - õnneks jäi terveks vähemalt. Ühe toby viskasin minema ,sest tamiil oli enne heidet 3 või neljanda rõnga ümber ennast keeranud. Kalevil olid probleemid keerdudega tamiilis - pöörel ei tööta korralikult?
 Lõunatuul ei sobi absoluutselt meiekandi kalapüügiks. Lähematel päevadel lubab tugevamat tuult seega merele vist ei saa. Loen seni värskeid muinasjutte Raini kalablogist.
Ehk paus väike siitpoolt.

laupäev, 22. november 2014

Konnad aga seekord kodumerest

Eelmine merepunane andis jõudu edasi proovida. Täna 7.23 sain sõnumi Kalevilt - "hommik, merele". Nojah, vastu ma ei ole. Varasest hoiatusest hoolimata olime sadamas alles peale 9-t ja ees ootas selline pilt.


Mina ei tõsta tavaliselt mootorijalga paadil sadamas üles aga tundub ,et vähemalt miinuskraadidega on see vajalik sest käiguhoovastik oli kinni külmunud jalas. Töötava mootori heitgaasid sulatasid selle õnneks küllaltki kiiresti lahti(nii 7-10 min). Jääd ei olnud oli selline 7-10cm lumesulp akvatooriumis. Pardid sukeldusid läbi selle toiduotsingule ja olid valge välja ära komposteerinud.


Viimati saadud kala koht tuli kõigepealt läbi loopida. Tuul oli veel S ja kandis merele.


See triiv oli tulemuseta ,kui kõhutunne käskis sõita rmk platsi alla. Sinna on meie komplektiga midagi 10 min sõitu. Laupäevale omaselt oli kaldal kalamehi lattidega omajagu näha. Magusam püügiala oli ühest servast võrguga kinni ning kala niht. Võtsime siis selle kõrval oleva kivikülvi tagumise serva ette. Tuul oli keeranud ennast selleks ajaks NW- ks ja lükkas meid vaikselt valitud püügisektori peale nii ,et pidime aegajalt mootori jõul "taganema". Ja 3 või 4 taganemine oli meid kandnud samas ka piki madaliku serva , kui järgneval heitel käis ridvast läbi tuttav tunne vonk- vonk.


Selline 53 cm 1,3+kg tuli paati. Natuke tegi sõitu aga mitte eriti. Sundisin Kalevit koheselt pildisessiooni läbi viima, meel oli hea. Võtsin kala landi otsast ja veristasin ära ise väikseid erutusvärinaid läbi elades. Kuna tuul oli sel hetkel veel lahja siis pildistamise käigus ei olnud me jõudnud veel päris karidele ja enamgi veel - sain teha heite samasse kohta ,mis oli nüüd lihtsalt lähemal. Ja kohe läbistas ritva terav toks. Kala? Muidugi kala - peab olema! Kaks vändapööret ja ülilühike paus(vesi oli seal madal) siis kolm kiiret pööret ja paus. Ja kõmm küljes.



See kala oli vähe sportlikum - tegi ~1,7 küünalt ja käis kaks korda paadi all ära enne kui kahva tuli. 51 cm 1,4kg -napikas aga ei ma mõelnudki CR`i peale, sest esimest korda kaks kala ühe käiguga saadud.  Ning kahe järjestikuse heitega.  Palju õnne mulle. Kalevi emotsioone on raske kirjeldada, vanduma vähe võttis teda aga ise on süüdi ,et ei püüa sealt kus kala on:). Tusasemaks muutus ta alles hiljem ,kui selgus tõsiasi ,et jääb täna kalata.
Rahulolev mina:


Esimese lume kalad osutusid tõeseks, homme prooviks uuesti. Ei tea kauaks seda esimest lund jagub.
Sadama väravas kohtusime ühe kutselisega, kes solvas mind kohe ära kala suuruse pärast:) ning siis mainis ,et sellised praegu pidid tal võrgus ka käima.
Sügiskalastuse üks suur ja oluline pluss on kala säilimine - mingit probleemi ,et päevaga käest ära läheb.


Rain põrutas Soome paariks päevaks koha proovima veel. Nii, et meist on ta üpriski kaugel.
Blogis äkki homme näeb taas ,kui antakse(näha).


esmaspäev, 17. november 2014

Pühapäev 16 nov. Nägemist!!!

Täna ärasõit. Eilne kalavaba päev ootusi eriti kõrgele ei ajanud. Hommikul enne 7-t päris orav laamendas õues. Loopis tammetõrusid plekkkatusele. Jaanus ja Tamur olid sama asja kurtnud oma reisil. Nägin selle koletise ära ka. Tundus vähemalt kahekilone orav olevat - tuli vist parti rappimast kompostihunnikus. Kuna käisin oma oravat väljutamas siis polnud fotokat ka ühes. Pole eales varem näinud sellist elukat. Puu otsa ronis nagu koaala. Kaasas jõlkus selle monstrumiga tavaline normaalmõõtmetes orav. Imelikud loomad elavad siin.
Aga tänu sellele 2 kilosele oravale saime varem vee peale. Vaatasime kiirelt igaks juhuks põõsa auku - 0, käisime kääru merel - ikka 0. Seejärel tänavu kõige paremini toitnud ilusa maja sektoris tuli hõbeviidikaga konn.


Ja samal ajal tuli välja ka päike, mida see reis veel polnudki näinud. Koos päikesepaiste saabumisega kattus paat jääga -  miinuskraadid olid saabunud. Ja Viljari käes hakkas tööle kohupiim. Mina proovisin igasuguseid muid variante. Peale Viljari kolmandat kala panin samuti otsa kohupiima ja mitte üks toks. Selgus ,et Viljar oli salaja soetanud uut tüüpi kohupiima millel oli õrn-õrn roosakas varjund. Silmaga peaaegu eristamatu vahe tavakohupiimaga. Ja sellest piisas et mina nullitaks. Lõpuks edasiste katsetuste käigus proovisin esimest korda ilma värvita lanti.


Ja tööle ta hakkas. Toks siit, kala sealt, sain 40  minutiga 4 kala kasti + actionit. Kuni kell näitas, et aeg minna pakkima. Selle erakordselt ilusa jigitamisilmaga oli lahkumine mitte kõige kergem. Seda raskendas veel asjaolu ,et kalagi hakkas jälle närima lõpuks. Njah, ilus lõpp vähemalt.


Tunni, pooleteisega oli äravõetud saagiks kokku üheksa koha(4 mulle, 5 talle). Pildilt üks puudu, sest on juba fileerimislaual Viljari käes. Üks kala oli täna isegi "suur" - sain ühe ülekilo konna kah.


Aastaid tagasi, kui kohapüügiga alustasin oli sügis minu jaoks kõige ebasümpaatsem aastaaeg -hall ja külm ja märg. Nüüd ei jõua jälle ära oodata millal 2015 oktoober kätte jõuab. Kevadise haugitapuni pole ka teab kui kaua enam jäänud. Ja sinna vahele jääb veel loodetavasti jääpüük. Rainiga või Rainita vahet pole. Peaasi, et kalale saab. Kasvõi kodumeres.







Rautapuu X 2 - laupäev 15 nov.

Eilne päeva lõpp merel andis lootust, et kala on leitud ja närib taas. Hommikul ankrusse heites olime veel positiivselt meelestatud. Ja mitte üks toks. Lood näitas ainult erakordselt suuri kalu - nii 6-7-8+ kiloseid. Ja neid me võtma ei saanud. Ega ei oskagi. Küsimuseks jääb millest need anomaaliad kajaloodiga aga sarnased varjud olid nii Viljari, kui minu suure kalaga. Täna näitas lood merel kolme koletist, põõsaaugust vähe ülevalpool veel kahte ja 10 haru ja suure jõe ristis veel mõnda. Sellist hulka pole kunagi täheldanud - kusjuures väikest kala ei näidanud kajalood üldse. Merel uuendas Viljar rautapuu rekordit(meeldetuletuseks - rautapuu - mitteujuv puu)


Liikusime merelt ilusa maja kanti. Ja taas rautapuu, seekord terve puu koos juurte ja võraga. Jäi ankru taha ja tagurdades tõstis puuvõra ilusti vertikaalselt veest välja, möödasõitev põder vahtis mokk töllakil, et mis toimub.


Vedasime samuti vähe kaldale lähemale ning selle mäsu peale korraks käivitus väike koha. Mõned konnad proovisid hõbeviidikat ühe võtsin ära sellega oli ka kõik.


Julmalt tühi päev. Tõsi eelmine aasta oli sügisel neli päeva järjest ühegi võtuta (Rainiga vist olime siis). Aga oligi erakordselt kalatu sügis tookord.


Kolm kaunist sõna - si**, ku*i ja pa*k on igati sobivad tänast päeva iseloomustama.



laupäev, 15. november 2014

Postitus hilineb

kuna saunalahti andmeside ei tööta ja klienditeenindus on nädalavahetusel samuti kinni. Kui koju jõuan homme siis teen ära.

reede, 14. november 2014

Uus partii

Täna hommikul oli minek natuke hilisem, pidime oravate järgi ootama. Ankrusse heitsime pudeli ja koskineni võrgukoha vahel. Eile õhtul maha tulles näitas seal kala. Esimesed võtud olid Viljaril kohupiimaga ja minul halvaks läinud kohupiimaga(pildil).


Nihkusime vaikselt allavoolu, Viljaril üks kala kasti ka.


 Lõunaks jõudsime peaaegu ilusa majani, kui mere poolt tuli üks kohalik, võttis meie kõrval hoo maha ja ütles, et sai suudmest 20 koha ja talle sellest piisas. Hiivasime ankru ja ühe jutiga punase maja juurde. Nii oligi - uus partii konnasid oli merest saabunud. Selle pooleteise tunniga saime rohkem actionit kui eelneva 3 päevaga kokku. Kuigi võtud tulid hommikul wake forelliga, kohupiimaga ja Viljari Julmaga jäi ta viimase juurde pidama, kahjuks. Sellega ta lammutas ja näeb välja selline: 


Pidi olema ujuv!! silikoonlant. Üleeilsest oli meeles ,et punamust lülitab Viljari landi välja aga täna sellest abi ei olnud. Aga minul töötas selline pimestav neoonpunane. Pildil "paaritub" äsja saadud trofeelandiga.


Sain ka enda päeva suurima konna sealt ja sellega.


Päeva kokkuvõtteks - meri päästis päeva. Kala endiselt konn, lood näitab ülevalpool jõge kala küll aga närima keeruline saada. Ära võttis Viljar 6 kala ja mina 3tk:(. 

 

Homme alustab tõenäoliselt merelt ja koskede alla mineku plaan on päevakorrast maas.
Siis näeb.








neljapäev, 13. november 2014

Jätkuv staatika

Tänane päev meenutas eilset selle vahega ,et eile midagi natuke toimus kella 13-ni kuni tekkis vool. Täna toimus alles peale 13 nipet näpet. Hommikul paar konna, mõned harvad kontaktid, õnneks Viljari Jube(eile sai kõik kalad sellega) täna ei kala ei toonud.
Alustasin punamustaga, paar konna ja siis vaikus.


Selline rong läks mööda mingi aeg.


Eile oli õhtul oli jõgi pikalt taas ujukiga põhjakaid täis pandud(kohaliku venelase poolt ilmselt), hommikuks oli üks vapper luts ujunud 1,5km allavoolu ilusa majani oma koormaga.


Käisime ka silla taga ära aga tühjus sealgi.
Pealelõunat algas siis kollase aeg. Kala ikka konn.


Eile andsin oma kalad Viljarile tingimusega, et täna annab tagasi - ei viitsinud siis 3 kala pärast nuga määrida. Ja Viljar jäi tagastamisega hätta - ainult 2 tk sai kasti. Kokku 5 kala hädapärast ära võtsime.


Lood näitas õhtupoole kala küll aga närima teda ei saanud. Ei saa aru mida ta tahab.

Hommikul oli veel selline vahejuhtum - täna pidi menüüs olema õhtul part, hommikul tahtsin ta maitseainetega sisse määrida aga pakendit katki lõigates saime kohe aru et lind oli vähe üle "laagerdunud". Õhtul oli seda raibet kompostihunnikus juba närimas käidud - soovin sellele elukale tugevat seedetrakti.



Peame leppima kanatiibadega.
Loodame ,et homme on kaladega ka parem.













kolmapäev, 12. november 2014

III sügisene kohalaks

Viljar rääkiski mu ära. Toimisime kiiresti ja järelemõtlematult. Eile õhtuse vikingiga tulime üle ja öösel olime kohal. Jõgi kees pisikalast - igast sammust sillal paiskus pilv kalakesi veest välja. Etterutates - hommikul nägi see välja selliselt. Pimedas öösel ei jäänud pildile lihtsalt.


Aerutasime üle, jõuk magas juba. Jans ajas ennast korraks maast lahti ja tegi Viljariga väikse yömyssy.

Hommikul ärgates oli selline pilt paadisillast. Vesi oli tõusnud, ja tuul viltu ära lükanud.


Teised võitlejad  olid oma paadid juba õhtul välja võtnud. Aga modra tassimine jäi hommikuks. Vargad:) tabatud teolt.

 

Meie Viljariga käitusime vastupidi - lasime minu paadi jälle vette. Mootor taha ja parklasse kola järele. See pisikalavärk on tavaliselt hea märk olnud:


Siis kiiresti võileivad kaasa ja veele, enne saatsime veel kalamehed koduteele. Näod on neil sellised ,et kohe saan peksa:)


See sügis on viimaks sedavõrd sademeid olnud ,et kätte on jõudnud aeg, kus vaja läheb (kohati) jigipead kaaluga 28gr. Koos voolava veehulga suurenemisega on pöördvõrdeliselt  vähenenenud jõevee läbipaistvus. Oli täna selline lahja sööklakohvi tooni. Alustasime hilise stardiga püügipäeva sealt, kus Kert ja Meelis eile lõpetasid - pudeli sektoris.
Vaherepliigiks toon Viljari käitumise enne kalatrippi - kuna tegu oli äkkminekuga siis pidime koos väisama enne sadamasse sõitu kalastustarvete kauplusi, paraku tegi Viljar reeturlikult ostutuuri ilma  minuta ja teades Tallinna kaupluste varustatust jäid mulle riismetest välja sõelutud jäägid. Ehk Viljar ostis ära igast poest viimased ostetavad/kasutatavad jigid. Pean lisama, et kodumaal on kauplustes jigindus ikka päris si*al tasemel. Selle siin mainimine on oluline selles mõttes, et mingi Leigivist soetatud õlisarnase jigiga millel oli õrn tolmune sinine tera sees sai Viljar täna kõik oma kalad. Siin siis esimene, õnneks konn.


Edasi mõned sarnased ja siis esimene konn kasti:


Mina vaatan pealt ja vahetan närviliselt värve. Viljaril samal ajal midagi 5-6 kala ja 2 kasti.
Valgega mul lõpuks üks konn. Järgmine hetk juhtus Viljaril nii:


Rsk. Kala peale kaalumist 1,8 ehk kordas selle sügise tippmarki mida teisedki siit saanud on. lõpuks punamust lõpetas Viljari soolo ja mis veelgi parem see anulleeris tema nõmeda värvi.
Päeva lõpuks jäi seis 3-3 aga see 1,8 kallutas tulemuse Viljarile.


Kokkuvõtteks võib öelda ,et saabunud vool on muutnud mängureegleid ja meil tuleb kohaneda ning pähkel jälle katki hammustada. Voolu plussiks võib olla, et merest leiab suurem kala tee jõkke aga see leidmine ja tulek võtab tal tiba aega.

PS.
Ja veel. Enne kui lahkud jäta onn samasse seisu või paremasse kui oli.  Tamur süüdi pilt:



Viljar ei tervita Raini.



pühapäev, 9. november 2014

Isadepäev, jess.

Jõuk kuhapervosid on soomes kohajahil. Mina tõin oma asjad ära aga juba käiakse peale, et läheks veelkord. Õunte pealt peab vaatama st. , et kuidas Kalevil, Tamuril, Jaanusel, Meelisel ja Kerdil seal siis läheb.
Aga minul oli täna merepäev. Eile mõtlesin veel, et peaks rulli ümber tõstma uuele ridvale. Aga ei viitsinud, hommikul ärkasin 7 paiku ja ilm tundus selline mittetuuline. Otsustasin minna. Käisin koeraga tiiru metsas ära, tõstsin rulli ümber ja sõitsin sadamasse.

Paat oli jälle vett täis. Nädalaga on siis sademeid tulnud nii 150 l võrra paati. Proovisin pumbaga tühjaks lüüa aga auskriga on ikkagi kiirem.


Tibutas ja oli lõunakaare tuul, mis tegelikult triiviks eriti ei sobi ,sest puhub kalda poolt.
Sõitsin 8.50 sadamast välja esimese nukini. Tegin heite ja tulemuseks;


Tadaa -1,5 kg puhast rõõmu. Olen kunagi kolmanda heitega 1 merika saanud ja siis veel 1 äramineku aga esimese heitega ... ..hmm. Korraks tekkis tunne, et läheks nüüd koju tagasi, sest olen kuulnud nii inimesi tegevat. Aga ei. Äkki on veel. Ja tegin selle ebasoodsa tuulega triive nii nagu see vähegi võimalik oli. Ja ei midagi. Aeg läks lennates ja kella 12 paiku tulin kaldale ära. 55cm kala pikk aga võrdlemisi sale, landiks oli 28gr hele Toby.




Üks selline "võibolla" togimine oli veel kahtlastel asjaoludel 5-6m paadist 3-4 meetri sügavuses vees ,kus oli ilmselge ,et põhja lant ei käinud aga ei tea mis või kes see oli. Rohkem ta endast igatahes märku ei andnud. Vähemalt on merel nullitamine korraks lõppenud, näis millal jälle antakse.



Rainile ja ka teistele isadele ilusat isadepäeva.

PS. Kalevile. Oled jälle valel ajal vales kohas.



laupäev, 8. november 2014

Merel muutusteta

Hilinenud märkmed sellest ,kuidas Kaleviga nädal tagasi merel käisime. Postituse peamine mõte on allapoole lükata eelmise postituse pilti verisest kolbast.
Sadamas oli paat veel alles, vett paadipõhjas parasjagu, ei meenunudki kes ja millal viimati kasutas üleüldse.


Loopisin paadi auskriga tühjaks, kuigi pumbaga oleks vist rutem saanud aga pumba olemasolu oli samuti ununenud. Mootor käivitus eale kohaselt.

Tegevusplaaniks oli magusamad kohad(need kust kala saadud ennevanasti) paari triiviga läbi loopida. Niipalju on tarkust juurde tulnud, et kui kala olemas on siis tuleb see kontakt päris kiiresti ja ootama ei ole mõtet kala saabumist jääda sest enamjaolt jääbki tulemata. Algusaegadel sai hommikust õhtuni piitsutatud. Enam ei näe sellel kala saamise seisukohalt mõtet.

Mingil mulle teadmata põhjusel kukkus alt teise ridvarõnga keraamiline sisu ära. Mõtlesin , et liimin tagasi aga lähemal vaatlusel tuvastasin rõnga raami katkestuse. Hädaorg, kõik laguneb.



Tuul oli vist kirdest, kandis enam-vähem normaalset kurssi mööda. Oleks võinud natuke tasasem olla. aga triivankrut ei viitsinud ka panna. Kaks triivi tehtud ei vaielnud Kalev vastu - tulime maha ära.



Pole eriti kellegi saakidest läänepool Tallinnat ka kuulda olnud. Muidu on tavaliselt, et "eile" oli ja "homme" on. Kaks tundi oli piisav aeg merel täna. Kui veel mõni vaiksem ilm juhtub tulema külastame merd jälle. Selline asi käis paadis täna. Tsee-err.


Rain pidi jälle soomemaale kalale minema. Elame, näeme(loeme).