neljapäev, 24. juuli 2014

Endla laks 21-22 juuli

Raini blogisse ilmusid värsked postitused - kalapilte oli ainult vähevõitu. Siit siis üle hulga aja näide ,kuidas kalal käia ilma Rainita.
Plaan oli algselt järvele jõuda 22 hommikul, sest mesilas pidi tulekahju olema. Pilt tehtud Kalevi poolt enne kui sai 4 nõela(või oli neid rohkem)


 Õnneks oli see informatsioon ekslik ning paadi veeskmine kannatuste kanalisse toimus juba 19.30 esmaspäeva õhtul.


Minek ei ole selles kraavis nii jube kui tulek, "allvoolu" ja mis peamine täis entusiasmi. Varustustase oleks võimaldanud järvel veeta 2+ ööpäeva.  Kanali/kraavi ääres olid kaldal üksikud paadid, võrreldes eelmise aastaga (tookord lugesin ära üle 40paadi). Pilt oli kohe palju ilusam.
Kohe jõuame järvele - tõotatud veele.


Üllatuseks lugesin järvel kokku ainult 6 paati, kartsin hullemat. Hoolimata sellest oli minu stampkoht hõivatud(olen püüdnud alati ühest konkreetsest sektorist 7-8 aasta vältel).
Puhus mõõdukas tuul sauna poolt küljest. Seetõttu tegime otsuse minna kõrkjasaare taha tuulevarju. Selline motiiv otsevaates siis avanes:




Vaiad sisse ja vaatame mis menüüs on linaskile seekord:


Tegelikult on retsept küllaltki sama igal aastal, väikeste variatsioonidega. Oluline on,
et oleks palju ja siis veel natuke. Kalev tegi kuivsööda ,mida siis pritsiga palli tegemisel niisutasime.


Looduslikud tingimused püügikohas andsid võimaluse sisse sööta 3 kohta eri suundades. Sidusime rakendused valmis, mis ei läinud aga jälle ilma tagasilöökidetta - esimene kord jäi ühest rõngast tamiil läbi panemata, teist korda sidudes jätsin korgi panemata. 3 on kohtu seadus vä. Kasutasin 2,5 grammist korki ning konksu suuruse kohta ei oska ma midagi öelda ,sest igal tootjal on oma numeratsioon minu arusaamist mööda. Ette rutates tuleb öelda, et esimene konksu valik oli vale, sest kalad ei jäänud otsa - liiga väike konks. Sissesöötmisest möödus ca 8-10 minutit, kui sain esimese võtu -ei haakinud ära. Uuesti samasse kohta heites jälle äraminek. Tegin kiirelt ilmselt õige otsuse ja vahetasin konksu suurema vastu (säärest teravikuni võis olla 8-9mm), sest järgmine võtt tõi kala kahva.


Nagu pildilt näha andis see aimu ka põhjataimestikust. Oli selge ,et puhast põhja siin ei ole vaid kõik ühtlase samblaga kaetud. Kohe tuli ka vähe kobedam linask ja seis oli 2:0 minu kasuks. Edasi paus selles mõttes, et kaotasin kaks korki ja põhjus ilmselt pagan teab kui vanas tamiilis. Tamiil ise oli "uus ja kasutamatta" aga ma isegi ei mäleta enam, millal ma ta ostsin(mingi salmo 0,2). Millegagi asendada ei olnud ja nii ma sidusin aegaajalt jälle. See oli kogu püügi jooksul üks häiriv tegur, sest umbes täpselt 5-6-7 kala pääsesid liini katkemise tõttu. Hämardudes sai ka Kalev käe valgeks - kirus teine, et polegi linaskit ilma valguspulgata korgiga saanud. Ehk siis valgel ajal. Hiljem hommikul ta selle "needuse" siiski murdis.


Edasine oli väikeste pausidega nagu forellitiigis. Ühel hetkel tuli meelde, et kaasa sai võetud ka krevetid(eelnev püük oli minul eranditult maisiga 5-6tera konksul, Kalev katsetas ka öökaga) ning toimus üleminek teisele söödale. Külmakast on krevettide hoidmiseks hädavajalik:


Vahet nagu polnud, näris krevetti samaväärselt maisiga minu meelest ehk endiselt(väga) hästi. Kuni uni maha murdis.

 Lugemine läks tänu rohketele äraminekutele sassi, ka sumba suu oli vajunud ~0,4 m vee alla. Nii, et kala sumpa heites või pigem mööda heites said paljud ka niimoodi pakku. Vähemalt ühte linaskit nägin ka sumbast põgenevat.

Kõrvetav päike äratas maeiteamiskell üles ja püük jätkus sama tempoga.


Võib olla see vahe oli, et minul olid pausid pideva uuestisidumise tõttu pikemad, Aga Kalev lammutas korralikult. Noh, olin ka toimkonnas - hommikusöök nägi välja selline:


Mida kõrgemale päike tõusis, seda talumatumaks muutus olemine. Hoolimata kaasavõetud vihmavarjust(päikese kaitseks) ja jahutavast jalavannist oli olemine pehmelt öeldes palav.


Mitte eriti raske südamega otsustasime reisi kestust kärpida ning alustasime tagasiteed esialgu lõkkeplatsile kanali suudmes. Kuna me ei olnud oma otsuses lõplikult lahkuda veel 100 % kindlad - takistas aerutamist järgilohisev sump kaladega. Kaldal oli paar kalameest veel - sai törts juttu aetud, kogemusi vahetatud ja rummile päkad silma pandud. Kalev tegi ka väikese uinaku kindlal pinnal. Ärgates tuli otsus - läheme ikkagi koju ära.
Kokkuvõtteks võib öelda ,et oli väga linaskirohke reis. Mida küll teised kalastajad millegipärast kinnitama ei kippunud. Sumbast leidsime 10 või 11 linaskit kelledest mina võtsin 1 kala ja Kalev 3 tk. Ülejäänud kinkisime kaaskalastajatele. Arvestades rohket kadu sumbast mööda heitmisel ning ka äraminekuid rakenduse katkemise tõttu oli tulemus siiski suurepärane, sest pikimad kalatud pausid(2tk) olid öösel mitte pikemad kui 1 tund.

Reisile eelneva innukusega käisin välja (kaheldava väärtusega) lubadusi kalastada ka koos teiste kamraadidega Endlal. Põhimõtteliselt võib aga mitte enne, kui kuumus järgi annab. Sest see mille pärast tasub minna on:

 ja:



Head kaasaelamist.