kolmapäev, 21. mai 2014

Seda oli oodata

Et, Kalev täna käe valgeks saab. Eilne õhtu ja tänane hommik andsid kontakte - pea see kalagi paatti/kotti ei tule. Ja ära ta tuli. Kahjuks küll mitte mulle, mina ei jõudnudki õhtul vee peale. Kui hommikune võtt oli sügavast minul siis Kalevi kala tuli sarnastel asjaoludel. Ütles, et silm põhja läbi polariseeritud klaasiga prilli enam ei seletanud. Võib oletada et 5-6m oli vett kala saamise kohas.(kajalood andis otsad, uut pole vaadanud veel).



Lõpetuseks ehk, et pime kana leiab ka tera. 2kg-se tera.


Mehis
mitte eriti kade

Pikk paus oli

Soomemaal rekordkoha saamise järel võtsin alles eile esimest korda uuesti ridva kätte ja suundusin Kaleviga merele. Kalev on merd vahtu peksmas ikka käinud, mina püüan rohkem kindla peale välja minna :). Ja mõnes mõttes isegi õnnestus. Õhtul peale 9-t olime vee peal ja 21.30 käis kerimise ajal läbi ridva terav toks. Koos selle toksuga ka el. löögi sarnane jutt südame alt. Kala? Kolm vändapööret ja paus - ei midagi. kaks kiiret pööret + üks aeglane ja taas paus. Lant oli selleks hetkeks jõudnud paadist 2-3 m kaugusele ning käis lõpuks see laks ära. Otsas. Aga ilmselt seetõttu, et ma oma varustuse eest eriti hoolt ei kanna juhtus selline lugu, et sidur ei andnud fladeni maxximusel järele ja kala rapsis ennast kohe lahti. Kahju väga ei olnudki, sest tundus selline ca 50 cm 1,5 kg olema. Aga tähtis oli see lühike action ja teadmine, et kala on meres ikkagi olemas. Nii kohutavalt pikalt sai tühja käidud. Loopisime saadud energiapuhangu toel veel mõnda aega ja tulime tühjade kätega maha ära. Ikka nii hämaraks läks,et kerisime ise kogu aeg landi rõngasse kinni.

Täna hommikul kell 8.30 umbes- täpselt olin sadamas taas valmis. Seekord üksi.


Vesi oli enam- vähem peegel ja see natuke jahutas mu indu. Õnneks puudus päike. Olen ühe hõbeda saanud tuuletu ilmaga aga siis oli paks udu ja tõenäoliselt kala julgem. Täna horisonti küll ei näinud aga nähtavus oli 6+ km kindlasti.
Ka vee läbipaistvus oli hea + , kohati isega hea +++. Aga mitte piiritus.


Meres laiguti siis selline metsik õietolmu "reostus" mida mingid väiksed kalakesed tundusid söövat.


Nüüd sai justkui kolm ühesugust pilti siia üles.

Aga edasi juhtus jälle 9.30(seekord hommikul) selline lugu, et  mere poole loopides(kaldast 150m olin triivinud vast) ca 5-6 medrases vees hakkas otsa kala. Eilsega võrreldes oli kraadi võrra kangem tegelane ja taas!!! ei andnud sidur järele. Kala püsis otsas  7-8 sekundit enne kui ära pääses. Võtt toimus umbes 20-25m kauguselt nii, et tamiili elastsus aitas kenasti rabelemist summutada. Ent ära ta pääses. Sidur raip töötab rullil hetkel nii, et on kas jube kõvasti kinni või teine asend - nii vedel, et võid ilma looka vinnastamata lanti loopida sisuliselt. Sellest kalast oli juba natuke kahju, tundus selline 2 ja võibolla natuke peale tükk olema.
Sellele järgnes jälle tühja loopimine tunnikese jagu.
Kontaktid kalaga on ikka maru väärtuslikud elamuse mõttes.
Kohe kui tööd - tegemised lubavad proovin veel.

Rainiga on nüüd sedaviisi ,et peab teine ka tööl käima. Ja kalale nii tihti enam ei saa.

Terv
Mehis


reede, 9. mai 2014

Viljari eri

Tegemist oli koos Viljariga kalastamisega, Raini kaasas ei olnud tol korral, seega sobib siia blogisse küll. Aasta oli 2011 kevad.
Ja lisan siia siis samalaadse kuid küll kudenud emme vintsimise lõpuminuti. Video lõpeb väga äkitselt, sest haarasin kahva ja kahvasin kala esimese võttega õnneks ära. Lõpusekundil on näha küll hele plekk veepinnale lähenemas.



Kala ise oli selline:


Ei saa öelda, et ma tol hetkel kade ei olnud - aga seeeest siiralt.

Terv
Mehis

kolmapäev, 7. mai 2014

Teised ka

Eelmine postitus oli egoistlikult ainult mulle pühendatud. Siin valgustan siis ka teiste tegemisi.
Mainitud sai Kalevi ja Anti paatkonna 6,7kg haugi. Kala püüdja oli Anti, kellele oli see ka uus isiklik rekord. Õnnitleme!  Sellised kalad siis võttis ära teisipäeval.


Kalev mäletab vähemalt kuidas haugi fileeritakse.


 Kalev ja Anti arenevad kiiresti , ära võetakse ainult söögikalad.
Õhtul oli selline lauakate, teadagi miks.


Süüdlane ise, kas pole tore loom.


Kui teised vee pealt tulevad panen tänase päeva kah siia.

Terv
Mehis

Nad on olemas, seal kusagil.

Postitus siis eilse (6 mai teisipäev) päeva kohta.
Kuna eelmine päev merel oli kaunis tegus, siis vurrisin hommikul otsejoones samasse sektorisse.
Ja oh imet päevad ei olegi vennad. Ujutasin peamiselt slidereid, sest jergikala oli see kevad veel saamata. Ning 0 mis 0.
Ja lõpuks tuule tõustes pidin alla vanduma. Läksin esimese kurvi taha, kus mäletasin loodil latikaplekke nägevat tonkatama. Sidusin kahe konksuga rakenduse ning saatsin krevetid ujuma. Kohe läks rapsimiseks, kuid otsa ei jäänud midagi, peale 10-ndat  krevetti vahetasin ühe konksu väiksemaks ning selgus põhjus - all oli pisikese latika - rõksu puder. Suurimlatikas siis pildil mida kah ära ei kõlvanud võtta.


Võtsin ankru üles(tuul oli selline, et lükkas koos ankruga vaikselt vastuvoolu) ning mõtlesin , et vaatan ülesvoolu vähe rahulikuma paiga. Ilusa maja kurvis kohtasin Tõnu ühe turistiga kellelt kuulsin, et Anti & Kalev oli saanud 6,7 kg haugi. Mhkm - minu haug 5,7 kg oli seni reisi suurim, teatasin seepeale piip`ile , et rekord tuleb tagasi võtta, ning lasin landi järgi lohisema.
Tegemist on ikkagi Rainita kalablogiga!:



 Lood näitas suuri vormituid plekke nagu Viljari hiigelkoha saamise korral. Leotasin bonga- bonga haledat(noh bonga-bonga oli 23cm, see ainult17) aseainet zalt`i kujulist westini(mis tegelikult tõi ka minu reisi suurima haugi 5,7kg). Jõudsin Tõnu ja piip paadist ~ 100 m kaugusele , kui lant jäi põhja kinni. Konkreetselt kinni nagu kinni jäämine ikka käib - kõmm ja kinni - sidur käriseb - paat liigub inertsist edasi. Lükkasin käigu välja ja proovisin rapsides lahti saada - ei midagi. Aga siis tagurpidi käiguga nööri sisse kerides - venitades sain  kännu liikuma. Esimene mõte oli jalgratas jälle. /Olen sarnaselt teiste kuhapervodega samuti õnnelik jalgrattaklubi liige, korra saime piip`iga isegi mopeedi jõest, kodarad olid lahustunud - rehvid/veljed rippusid rummudel kui välja sikutasime./
 Samas, kui liikuma sain siis tundus rohkem suure puuoksana. Mõtlesin, et kisun välja saan äkki mõne trofeelandi, kui raskus u - paindes ridva otsas hakkas triivima voolus jõe keskele. No selge vettinud euroalus või uppunud plank. Ning hetk hiljem käis võnk, ainult üks võnk ning mulle oli selge, et tegu on kohaga!
Tõusin püsti sättisin siduri kõhutunde järgi umbes 80% nööri tõmbetugevusest, ning asusin pumpama. Kuigi tavaliselt kirjeldatakse rekordkalaga võitlust a`la poole tunni või enam pikkusena siis minul kulus ca 10 min.
10 vägaaa pikka minutit. Koha on teatavasti selline elukas, kes ei taha põhjast üles tulla ning seetõttu ritv(test8-30gr) sai suure stressi osaliseks, tundus kohati, et kuulsin praginat või raksumist või midagi sellist. Kuna mul oli au kahvata Viljari rekordkoha(9,3 vist oli) siis nüüd oli kaunis sarnane olukord - meetrine tõste - mille kala kohe tagasi võttis ja nii kümneid kordi. Et kala oli paadi all siis ridva kuju võite ise arvata. Mingil hetkel esitasin mõttes palve kõigevägevamale, et peaasi on kala ära näha enne kui ära pääseb. Kui ühel tõstel jättis kala sööstuga vastamata panin ridva vastupidavuse tõsisele proovile ning pumpasin ta üles. Sa püha püstol, oli koha nagu arvata võis, edasi pinevad sekundid, sest pinnale tuli ta kahva haardeulatusest väljas. Venitasin lähemale lootes, et mörkkö  ei tee sukeldumist/sööstu ning kahvas ta oligi. Tõstsin tuppa ära ning järgnes võidutants ja möirged. Millele reageeris ka Tõnu ja piip paatkond. Kalanuiaga nägemist ning seejärel proovisin kala kaaluda kuid tänu lainetusele näitas vahemikku 8,8-st 10,5 -ni. Kurat äkki on kümme täis ja saab sigari käima panna lõpuks - käis peast läbi. Kaalumiseks tuli kindlamale pinnale ehk kaldale minna. Kahe erineva kaalu näitude põhjal kaalus koha 9,5 kg. Aamen. Peale fotoseanssi lasin lõpuks vere kah välja.


Hiljem onnis lugesin netist et suurkalad tuleb kaaluda soovitavalt poes ning tunnistajate juuresolekul. Seda tegin täna hommikul(kolmapäeval 07.05) kohalikus s-marketis. Minu palvele poes tuldi kenasti vastu, tädi pani kindad kätte ning võttis sellise tavalise maika tüüpi kilekoti (ilmselt sooviga mitte kaalu määrida). Avasin külmakasti ja tädi reaktsioon oli priceless. Kott kukkus käest ning tunnistas ausalt, et seda ta päris ei oodanud. Venitasin kala kaalule ning tulemus - verestatud kala kaaluks sain 9330 gr.
Aitäh sulle Laura.


Kuna pildid tegi piip siis tulid need täpselt sellised nagu tulid.


Kala ise siis 89,5cm pikk, ümbermõõduga 60 cm.


See lant enam ujuma ei lähe, vaid tõenäoliselt koos trofeega seinale.



Minu koha mõjus Kalevile nii laastavalt, et unustas vaeseke ära oma pangakonto põhiparooli ja kasutajatunnuse. Kaks korda!!! Õnneks sai ta tel. teel mõlemal juhul asjad korda. Vot mis kala!:)

Vabandan kõigi kolme blogi püsilugeja ees, et postitus hilines.
Lotovõitja võib!

PS. kuuba käsitöö on siiski mõeldud 10+ kala tarvis ehk ootab oma kala edasi.
Motivatsiooni langusest niipalju, et täna veele ei läinudki.

Sarnast edu kõigile soovides.
Mehis

Ps2:  kui Viljar annab loa siis lisan siia video tema koha vintsimisest.

esmaspäev, 5. mai 2014

4-5 mai


4 mai ei kõlvanud kuskile. Ilm oli jube, tuul ja rahe. Tegin kiire tiiru merele, mõistmaks, et vee peal ei ole midagi teha ning  tulin tuppa ära. Kalal käimine peaks ikka positiivseid emotsioone pakkuma. Ma sain kõledast tuulest ainult peavalu.




 Aga esmaspäev oli siiani ilusaim päev. Nii ilma kui actioni poolest. Kaadrisse on jäänud mingidturistidrsk.


Slider oli edukas karbilant täna. 5-6 jõekarpi 1,5-2m sügavusest veest.


Väike ahnik, sama lant tõi ka 5,7 kilose haugi. Hommikupooliku veetsime tegelikult linnas landivarusid täiendamas, sealt sai soetatud selline westini ime. Bonga- bongat(ega westini jätte) kahjuks ühestki poest ei leidnud.


Zam`i  küljes käis kõige rohkem kala täna. Mõõt oli nigel ainult.


Kokku võtsin ära neli haugi ehk kõik üle 2 kilosed (2,1+ 2,3+ 2,6) ning 5,7 kudenud mamma.
Kaks kala nendest tuli jigiga.


Jigitamine andis täna kontakte, pauke, vajutamisi jms aga ilusat koha minule mitte.
Kalev sai reisi suurima - kilose koha trollides täna. Aga nuriseda pole põhjust, sest me tulimegi haugile.
Kalev noa ja kahvliga tegutsemas:


Päeva lõpetas kiire saun ja ülihiline õhtusöök.

Homme uuesti!



laupäev, 3. mai 2014

Westin jätte


Täna oli täiesti norm päev. Vee peal olin 9st 14-ni siis tulid teised tegemised.
Tuuletule hommikule järgnes mõõduka põhjakaare tuulega päev.




Kümbi alt kohapunn ja latikate lutsutamine.


Ka "looduse märgid" ilmutasid ennast


Merel näris ainult haug, näris ka jigi aga ühtegi paati ei saanud, sest kukkusid mõned sekundid peale võttu alati ära. Midagi ei olnud teha - tuli trollida. Leia pildilt lant.


Tänase päeva lemmik, mis jäi lõpuks vetevanale.


Kala mõõt oli ok. 5 haugi 2 kuni 4,3 kg sai paati. Kopsakad kalad tundusid esiti kudemata mammad aga fileerides selgus, et tinti kurguni täis hoopis. S.t. et kala siiski ammu kudenud ja laskunud suudmesse õgima hoopis. Kuigi  vesi alles nibin nabin 7 °C.


Kalevi ja Anti kalalkäiku väga ei kommenteeri. Asjaosalised tundsid rõõmu värskest õhust ja päikesest.


Kalev sai käe kalaseks küll. Rohkem ta
ei kommenteeri.


Teised tegemised olid piip paadi remont. Pildil siis Tõnu üksi:) Homme on on veeskmine.



Side lõpp

reede, 2. mai 2014

300+ km põhja poole

Tegelikult olen käinud paar korda veel nullitamas merel aga ei viitsinud jätkuvat ebaedu blogisse  üles panna.
Kui kodumaal kala püüda ei oska tuleb minna sinna, kus see lihtsam tundub. Õhtul laevaga üle lahe ja öösel olime kohal.
Selle pildi nimi oleks valged ööd pole kaugel:



 Bronn sai tehtud 10 kond päeva tagasi kui ilmaprognoosid (erinevad) kõik aprilli lõpu soojalainet ennustasid ehk leidsin, et sobiv haugitapu aeg oleks mai algus. Kahjuks on ilmateade samas kategoorias statistikaga ning siin me nüüd külmetame.
Aga hommikul vaatasime laevastiku üle ja päev hakkas kohustusliku shopinguga sest iga jumala kord pannakse sügisel paadi põhjapunnid nii ära, et enam ei leia ning tuli jälle uusi minna ostma. Kui paadid vette saime - oli sättimist Tamuri(olgu Ta tänatud) paadi pära kallal(ujuki nõel oli kinni). Nii, et jõele sai peale lõunat alles.




 Ilmast veel  niipalju, et päev otsa on kohalikud (tele)uudised ja netiilmajaamad raiunud tuulekiiruseks päeval max 7m/s aga tegelikkus oli meist 15 km kaugusel selline:

siin oli enne link tabelisse aga algallikas on sellee kustutanud, nii et moos

Ja kuna puhus piki jõge siis olemine oli vähemalt minu meelest rõve kuigi lood kala näitas päris ilusti.  Tegin väikse kääru jõel ja tulin tuppa ära. Vee peal olin loomulikult 15 -16.00 ehk tuule tipus.


Kalev ja Anti jäid vee peale ning laekusid õhtul sellise saagiga:


Koha närimine oli minu jaoks tore üllatus, sest ühe konna lasid nad tagasi kah veel.  See on see toredam pool. Teisalt jälle kõik kalad tulid trollides, milline tegevus mind küllaltki külmaks jätab aga jah loopida oli selle tuulega kaunis võimatu. See suurem 5,3-ne isane limatuub tegi rabala rõngaga nii: 


Esimese päeva kohta polnudki väga hull tulemus, meri jäi täna tänu tuulele kättesaamatuks. Mis jällegi peaks põhiline mängumaa olema. Sigar kohvris ootab, sest 10kg on minul veel lõhki saamata.

Homme on dilemma kuna saabub Rain. Enda arvates ma temaga kalal siiski ei ole kuna ta tuleb iseseisvalt(oma kamraadiga, Tõnuga tõenäoliselt), on oma paadiga, magab teisel korrusel, sööb oma sööki jne. Blogi pealkirjast tuleb ikka kinni pidada. Midagi võiks siin maailmas ikka kindlat ka olla.

Homseni
Teie Mehis