kolmapäev, 17. oktoober 2018

Finito

Täna magasime natuke kauem, sest ilmamuutus lubas ja ka andis vihmasabina hommikul. Oli mereplaan ning teel sinna oli jõel ikka paar püügimeeskonda näha. Oli justkui julgustav.
Tegime ka kiirustesti ilma jigikolata paadis.



 Paraku olid  konnad ainukesed keda nägime.







Oli ka selline vahejuhtum , kus Anti ütleb mulle peale jergi paadi lähedale toomist. Näe vaata haug. Ja tõesti kilone konn hõljus jergi kõrval. Oli selline küllalt kole pruuni-kollasekirju kolme küljetäpiga busterjerk. Hõljub seal landi kõrval, Anti ridvaviibutusega landi liigutamise peale tonksas õrnalt/ettevaatlikult/peaaegu et armsalt lanti. Anti tegi ühe järsema vibutuse veel ja shallow jerk tuli selle tulemusel pinnale. Ja haug va jeerik tuli landile rahulikult järele tegi suu aeglaselt lahti ja ettevaatlikult ning õrnalt naksas seda. Väga imelik oli vaadata, kala pidas lanti nagu sõbraks või midagi.

Kaks nädalat ridvavibutamist - on tulnud tuua ka ohvreid.
Pöidlal on nööri poolt sõrmejälg peaaegu maha lihvitud. Samuti on seal mõned nööri tekit lõhed.



Päike tuli välja ja tiksusime vaikselt ülesjõge onni poole.



Ja üllatus-üllatus ühtegi paati ei olnud enam jõe peal. Lood näitas kala põõsa august allapoole küll. Aga ilmamuutus tegi jälle seda ,et kalal vist suu lukus.


Paadi dekolaseerimisel pudenes üht-teist parda taha ka. Anti jälgib siin pingsalt kas vidin on vee all näha.



Minul läks niimoodi ,et jigipeade karp läks ligunema. Raske ka ,nagu kivi läks põhja.



Saunatamise käigus tõi Anti selle ära.

35 aasta kuiveim suvi siinmail on jätnud jälje ka kala jõkkeronimisse ilmselt. Sest jões jätkuvalt voolu napib ning prognoos midagi head ei luba ka. On jube hea meel ,et meie üle kahe aasta kala närimisele natuke pihta saime ning paugud ja litrid on käe sees veel hästi tunda. 

 Oleme jõudnud selleni ,et paat on siin staabis ilmselt talvituma tõmmatud. Peale viimast sauna lõi Anti saunaukse pauguga kinni ning meie ilus pöetud muru kattus paksu lehevaibaga.




Reis läbi ,(meie)akud laetud. Ikka väga timmid päevad sattusid üldise nullitamise sisse. Jääme ootama uut sügist.

Anti ja Mehis

Enne minekut veelkord sõltuvust tekitav protseduur





esmaspäev, 15. oktoober 2018

Lõpp koidab

Selline ilmapilt stardiks postitusele:


Jälle algab kõik, algab uuesti. Ei tea, kas Toivo Nikopensiust kiruda või tänada :
https://www.youtube.com/watch?v=kRh7ab9Y3o4
aga see on see lüürika,  mis meil igal hommikul aktuaalne on. Ei ole olnud ühtegi sarnast päeva jigide värvivalikul hoolimata üllatavalt stabiilsest ilmast ja voolust. Kõik hommikud mööduvad tegumoe ja värvi otsingute tähe all. Täna oli sedavõrd hullem, et otsisime terve päeva ja ilmselt ei leidnudki. Oli väga ilusaid üksikuid hetki, ennelõunane superpauguga(peaaegu litter) 1,6.ne kala minul.


Veidi hiljem ka 1,3 ne ,kes panigi päris litri paadi alt.


Nii, et kaalust ei ole see löögijõud kindlasti kinni.
Anti oli sinnamaani kuival ,ning lohutuseks sõnasin ,et pole hullu. Varsti on seis 2:4 Sinule. Need olid prohvetlikud sõnad ,sest mina kala paadini peale seda tuua ei suutnud. Alles siis kui 2:4 oligi käes. Ja see juhtus õhtuhämaruses kahe silla vahel ,kuhu läksime viimases lootuses. Vahetult enne minu tänast ilukala tegi Kohasensei sellist actionit klouniga ,et 10-st heitest 8 - l toimus midagi. Kas pauk, toks, põks või otsa imemine. Kasti sai "õnneks" vaid kaks ning siis viimaks sain ka mina veel käe kalaseks 2,3 kilose kohaga. Tundus ,et haug aga seekord olid tähed taevas minu poolt. Sest oli juba päris pime ning seepärast tulime ka onni ära.
Lasin Kohasenseil jääda arvamusele ,et tema oli tänase päeva tegija. Ikkagi tervelt neli kala kogukaaluga napilt alla nelja kilo. Palju õnne.


Need minu kolm koha vasakul kaaluvad ülalt alla 2,3 - 1,6 - 1.3. Kokku tagasihoidlikud 5,2 kg.

Tänane päev võis olla märgiline selles mõttes ,et see partii kalu ,mis jõkke saabus on ilmselt otsa lõppemas ,sest tirgutajad ei anna ühelegi loodile ilmunud kohale naljalt rahu. Ja tirgutajaid oli täna juba üksjagu vähem. Ja süüdi ei ole selles mitte esmaspäev tööpäevana, sest jõgi on neid hi-end kajaloodidega varustatud paate täis olnud alati ,kui kala näris , hoolimata nädalapäevast.


Homme teeme enne lahkumisettevalmistusi kääru mere äärde. Pole mõnda aega käinud aga kõik soomlased on nagunii ülevalpool. Arvan ,et meil pole enam millestki ilma jääda ning tegelikult on suudme külastamise eesmärgiks jerkimine. Mis need jergid ikka jõude seisavad. Bonderi jõugu viimasest käigust on nii palju aega möödas küll ,et ehk on populatsioon taastunud.


Ülirahul ikkagi siiamaani

A & M